/nginx/o/2020/04/02/13038373t1he522.jpg)
Mitmes meediakanalis kajastati 1. aprillil kriisikomisjoni teadusnõukoja üleskutset rakendada uus sotsiaalne norm – meditsiinilise kaitsemaski kandmine avalikes kohtades. Paraku jäi kaasnenud ja kohati paljusõnalistes (näiteks «Ringvaade») selgitustes arusaamatuks, mis on võrreldes kuu või paari taguse ajaga paradigmas muutunud. Jäi mulje, et soovitus lähtub endiselt vaid osalise (sõltuvuses maski kvaliteedist) enesekaitse vajadusest.
Kui analüüsida aga viimaste nädalatega esitatud uusi infokilde nii koroonasse haigestumisest, haigusvormidest kui ka riikide meetmetest ja nende tulemitest, avaneb täiesti teine vaatenurk, millele viitas oma üleskutses ka professor Irja Lutsar.
Esiteks on nüüdseks selgunud, et lisaks suurele hulgale kergemate või keskmiste haigusnähtudega nakatunutele on uutes uuringutes selgunud arvestatavalt suur hulk peaaegu ilma mingite haigusnähtudeta nakatunuid, kes siiski võivad olla nakkusallikaks järgmistele, võibolla raskesti haigestuvatele inimestele. Selline, haigusnähtudeta nakkuskandjate hulk on selgunud nii Hiina uuringutes kui ka näiteks Saaremaa suuremates testimistes.
Teiseks on selgunud, et riikides, kus kas sotsiaalse või riiklikult kehtestatud normi tõttu on avalikes kohtades juba esimeste nakatunute järel kantud kaitsemaski, on nakkuse levik ja suremus palju väiksem kui seda mitte järginud riikides.
Kolmandaks on korratud pandeemia algusest peale, et enamik hingamisteede kaitseks kasutatavatest lihtsatest maskidest ei taga kindlat kaitset selle kandjale, kuid takistab väga oluliselt selle kandjat haigust levitamast.
Kokkuvõtvalt – kui enamik inimesi kannaks avalikus ruumis maski, ei saaks ka haigusnähtudeta viiruskandjad seda nii kergelt levitada ja nakatumise tempo võiks langeda ning jäävad kahjustamata paljude seda haigust raskemalt põdeda võivate inimeste elud. Seni, kuni maske pole vabamüügis, oleks selleks otstarbeks kindlasti kasu ka mistahes muust hingamisteid katvast kaitsest alates isetehtud maskidest kuni mitmekordselt pandud puhvideni.
Seega – palun, kanname vähemalt avalikus siseruumis, aga ka tänaval liikudes maski! Vähemasti seni, kuni uute haigestumiste arv pole langenud nulli lähedale, sest igaüks meie seast võib enese teadmata olla nakatunud ja seega ka viiruse levitaja.