Nikolai Põdramägi: me võidame koroona

Nikolai Põdramägi

FOTO: Erakogu

Staažika arstina sooviksin anda oma arvamuse koroonahaigusega kujunenud olukorrast. Jätan välja detailid ja peensused haiguse tekitajast – koroonaviirusest.

Igal aastal haigestub viirushaigustesse miljoneid inimesi maailmas. Ja sureb sadu tuhandeid viirusest tingitud kopsupõletikku. Nüüd on gripiviiruse kõrvale tulnud koroonaviirus. Koroonaviiruseid on mitukümmend. Seekordne haiguspuhang on võtnud laustaudi ehk pandeemia mõõtmed: levinud üle maailma.

Ometi on maailmas arvamusi seinast seina. Venemaa epidemioloogiaprofessor akadeemik Igor Gundarov ütleb, et paanikaks pole põhjust. Venemaal haigestub igal aastal viirusest 4–7 miljonit inimest ja haigestunutest sureb 30 000 – 35 000 ja see olevatki nende normaalsus. Tema arvates olevat tegu hirmupandeemiaga, müraga, mis tekitab paanikat ja mõjub halvasti psüühikale. Paanika suurendab ka üldist suremust. Sageneb suremine teistesse haigustesse. Paanikatekitajaid tuleks tema arvates karistada. Arvamust avaldada võivad kõik, aga vastama peaksid selle ala teadlased.

Itaalias elab 60 miljonit inimest ja igal aastal sureb neist 600 000, iga päev umbes 1650 surma tavaolukorras. Praegu sureb seal koroonasse umbes 800 inimest päevas. Üldsuremuse tõusust pole teatatud. Kas järeldus on, et üks viirus, gripiviirus, on asendunud koroonaviirusega. Aga veel kord: arvamusi on seinast seina.

Pole kahtlustki, et koroonahaigust tekitav viirus on väga agressiivne ja nakkav. Viirusevastast ravi ei ole, aga sümptomaatiline ravi on olemas. Saame leevendada nohu, köha, palavikku, peavalu, hingamishäireid. Seni pole veel leitud vaktsiini ega ka tõestust, et haiguse läbipõdenul tekib immuunsus. Nõnda ei tarvitseks vaktsiin näiteks pool aastat hiljem toimida.

Haigus olevat saanud alguse Hiinast Wuhani linna turult mullu detsembris, aga liigub ka mitmeid kuulujutte. Hiinas oli haiguspuhangu alguses palju varjamist, salatsemist. Kas päris tõde teada saamegi?

Praeguseks on selge, et koroona ei ole ohtlik mitte ainult vanemaealistele, nõrga immuunsuse ja raskete kaasuvate haigustega inimestele, vaid haigestuvad ja surevad nooredki.

Eestis ollakse arvamusel, et suurem viirusepuhang jõudis meile Itaaliast koos Milano võrkpallimeeskonnaga. Kuressaares peeti kaks päeva võrkpallivõistlusi täissaalile, fänne oli kohal kogu Eestist. Pärast seda oli veel rahvarohke mullifestival Saaremaal. Varsti oli haigeid juba ka Tallinnas, Harjumaal, Võrumaal ja mujalgi.

Üks otsustajaist palus andestust, teised pole kõssanudki. Seekordset viirusepuhangut ei võetud haiguse leviku alguses meil kuigi tõsiselt. Ennegi nohus oldud ja köhitud! Rahvas teab ju – kui ravid, saad nohust lahti nädalaga, kui ei ravi, läheb seitse päeva. Praeguseks on selge, et koroona ei ole ohtlik mitte ainult vanemaealistele, nõrga immuunsuse ja raskete kaasuvate haigustega inimestele, vaid haigestuvad ja surevad nooredki.

Õnneks kõik siiski ei nakatu koroonasse. Arvatakse, et kahest-kolmest inimesest nakatub üks. Oluline on märkida, et ka sümptomiteta inimene võib nakatada teisi piisknakkusena õhu või siis saastunud pindade kaudu.

Seega väljaspool kodu ära näpi kõike, pese ja desinfitseeri hoolikalt käsi. Soovitan maski kanda, see kaitseb sind teiste eest ja teisi sinu eest.

Hiinast on tellitud 11 miljoni euro eest maske, respiraatormaske, kaitseprille, kindaid, kaitsekitleid, peakatteid, jalatsikatteid. Millal need kohale jõuavad? Tekib küsimus, kas me ei suudaks oma tootmisvõimsust kiiresti ümber korraldada? Tartuski on õmblejaid.

Hea on see, et kriisikomisjon on asunud jõuliselt ja targalt tegutsema. Tunda on terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuhi dr Arkadi Popovi professionaalset ja läbimõeldud tegutsemist. Kuuleme, kuidas see viirus murrab järjest maha meie nõrgemaid ja eakamaid inimesi. Aga see, kuidas meedikud ja kriisi lahendamisega seotud inimesed eesliinil ennastsalgavalt võitlevad, on kiiduväärne!

Lõplik võit saabub siis, kui on olemas vaktsiin.

Minu arvates peaksid koroonahaiged olema ranges karantiinis. Kodus seda korraldada on raske, kui mitte võimatu. Kui inimene elab üksi korteris või elamus, siis ehk veel, aga ikkagi pole see humaanmeditsiiniline. Haiget ei jäeta haigusega üksi. Põdeja ei oska ise oma tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata.

Haiged ei tohiks end tunda üksikuna, mahajäetuna. Haiged peaksid olema meditsiinilise kontrolli all, toidetud ja hooldatud. Kõik nakkuskahtlusega, riskirühma inimesed, eakad, meditsiinitöötajad, politseinikud, päästjad ja tuletõrjujad tuleb testida.

Kõige kindlam ja kõige odavam on kõik Covid-19sse haigestunud hospitaliseerida eraldi loodud nakkusosakonda, veel parem, kui eraldi loodud haiglasse. Siis jääksid teised haiglad tavahaigetele ja nakkusest priiks. Tartus ülikooli kliinikumis avati uus nakkusosakond 48 patsiendile, lisaks 45 intensiivravi kohta. Vajaduse korral on meil Võrus, Viljandis ja mujalgi veel haiglaid, mida annaks kohandada koroonahaiglateks.

Mida saame ise ära teha? Peame kinni valitsuse poolt ettenähtud reeglitest. Ärme unusta küüslauku, sibulat ega juua vett, mahla ja raviteed. Vahel pitsike alkoholi on tarkadele inimestele. Kätlemised, musitamised ja kallistamised jätame tulevikku.

Mis sest, et on rotiaasta, ära käitu rotina, kes on oma urus, tassib toitu urgu ja kui inimest näeb, siis põgeneb! Helista sõpradele ja tuttavatele. Küsi, kas nendega on kõik korras või on abi vaja. Puhka, puhka ka televiisorist ja raadiost! Hommikust õhtuni uudiseid kuulates võivad närvid üles öelda. Mine õue kevadet nautima, aga ikka üksi või kahekesi, nii nagu kriisikord lubab. Ka rõdul saab õhku ja päikest nautida. Leia kodus meeldivat tegevust. Võimle, liigu ja ära lase pead norgu!

Ükskord me võidame koroonaviiruse niikuinii! Lõplik võit saabub siis, kui on olemas vaktsiin.

Autor on Keskerakonna liige ja Tartu linnavolinik.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles