Marika Saar: lasteaednik eesliinil

Marika Saar

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Lasteaed on erandlik asutus, mis koroonakriisi eriolukorras töötab. Vähesed omavalitsused on lasteaiad sulgenud, sest on soov pakkuda tuge vanematele, kes on sunnitud hoolimata eriolukorrast tööl käima.

Õnneks on enamik vanemaid võtnud üleskutset tõsiselt ega vii lapsi lasteaeda. Elva vallas oli eelmise nädala neljapäeval lasteaedade ja -hoidude ligi 860 lapsest kohal 11. Mõned lasteaiad olid suletud, kuid mitte seetõttu, et nii oleks otsustatud, vaid seetõttu, et vanematel on võimalus lapsi koju jätta. Valmisolek avada ööpäevalasteaed meil on, vajadust selleks pole seni olnud.

Lasteaiajuhid ja -õpetajad on murelikud. Päevad mööduvad, eriolukord karmistub ning lasteaednikud hoiavad vapralt neid väheseid lapsi, kelle vanemad teisiti ei saa.

Tekib küsimusi, palju küsimusi. Kas lasteaiaõpetajad peaksid kandma maske ja kindaid? Kas jätkub piisavalt desinfitseerimisvahendeid? Kas maskid ja kindad on lasteaedades üldse olemas, kui meditsiinitöötajatelgi varusid napib? Kui jälgida maski kandmise reegleid, siis ühe lasteaiarühma maskide vajadus kuus on ligi 200. Väga keeruline välja võluda.

On täiesti arusaamatu, miks ei kuulu lasteaiaõpetajad nende hulka, keda eelisjärjekorras koroonaviiruse suhtes testitakse. Epidemioloog Kuulo Kutsar on juhtinud tähelepanu, et riskirühma peaksid olema arvatud ka õpetajad. Lapsed on väga erinevatest peredest, kindel olla ei saa ju keegi, et nende laste pereliikmed poleks kokku puutunud viirusekandjatega. On aga mõeldamatu, et lasteaiaõpetajad suudaksid täita juhist hoida üksteisest kaks meetrit vahet ja korraga ei tohi koos olla rohkem kui kaks inimest.

Mida teha siis, kui mõne lapsevanema test on positiivne. Kas tuleb lasteaed sulgeda või kogu hoone desinfitseerida? Või tuleb lasteaed sulgeda siis, kui lapsel või töötajal on positiivne testitulemus? Aga kuidas saab see selguda, kui testimissuutlikkus on peaaegu olematu? Ja kui kauaks peaksid lasteaiad suletuks jääma? Segadust omajagu.

Kolmandaks teevad õpetajaid murelikuks järjest enamad vanemate arutlused, et järgmisel nädalal võiks tuua lapsed juba mängima, kui on ka teisi lapsi mängima tulemas. See näitab selgelt, et olukorra tõsidus ei ole kõigile jõudnud kohale ning paratamatult tekib lasteaednikel tahtmine saada tugevat põhjendust või tõendit, et lapsevanemal ikkagi on hädavajadus laps lasteaeda tuua. Mitte et lapsel on igav või koos lastega on keeruline kaugtööd teha.

Arusaamatu, miks lasteaiaõpetajaid koroonaviiruse suhtes eelisjärjekorras ei testita.

Jah, lasteaiad on küll avatud, aga kui ei ole hädavajadust tööle minna, siis ei tohi lapsi lasteaeda tuua. Ei saa ka eeldada, et perede kooliealised lapsed peaksid hoolitsema pere nooremate eest. Kaugõpe pole koolivaheaeg, neil tuleb teha tõsist tööd.

Mida nädalad edasi, seda enam hakkab kollektiivi pingeid lisanduma. Mõne rühma õpetajad ei pea tööl käima, teised peavad tööle tulema iga päev ja panevad sellega ohtu tervise. Tundub mõistlik, et vanemaealised õpetajad ja kroonilised haiged ei tohi eesliinile minna. Eks töökorraldus sõltub väga palju asutuse juhist ja kokkulepetest, kuid võrdset koormust pakkuda on eriolukorras siiski keeruline. Palka saadakse aga võrdselt.

Jah, ka lasteaiaõpetaja saab teha kodukontoris ettevalmistustöid või aasta kokkuvõtteid, kuid see pole sama, kui olla lasteaias päriselt kohal. Lasteaiaõpetajad ütlevad, et paari lapsega on keerulisemgi kui kogu rühmaga, sest paratamatult hakkab lastel igav ning tekib koduigatsus.

Päev-päevalt kasvab mure, kas kodusolijail ikka säilib töötasu. Loodetavasti pakub riik omavalitsustele tuge ning palka vähendama ei pea.

Sotsiaaldemokraadid on seisnud lasteaiaõpetajate eest kogu aeg. Ligi paarkümmend aastat tervitame neid igal naistepäeval magusa kringli ja südamlike soovidega, kuid nüüd on vaja võidelda selle eest, et ka lasteaiaõpetajad saaksid turvaliselt tööle minna.

Esimene samm, mida valitsus saab teha, on anda lasteaiaõpetajatele kindlus, et kahtluse korral on ka neil võimalus teha koroonaviiruse test. Öeldakse, et test on emotsionaalne vajadus ja pole enam vahet, kas testitakse või mitte. Siinkohal arvan, et lasteaiaõpetajad on need, kes väärivad emotsionaalset kindlust ning neid tuleb kohelda võrdväärselt meditsiini-, pääste- ja sotsiaaltöötajatega. Arvestada tuleb sellega, et lasteaiaõpetajad ei saa järgida koroonakriisi kõige olulisemat soovitust: püsi kodus!

Tagasi üles