P, 29.01.2023

Jahimehed muretsevad, et eriolukorra ajal rohkem metsas käivad inimesed seavad loomapojad ohtu

Tartu Postimees
Jahimehed muretsevad, et eriolukorra ajal rohkem metsas käivad inimesed seavad loomapojad ohtu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Metsseapõrsas.
Metsseapõrsas. Foto: Liis Treimann

Eesti jahimeeste selts (EJS) palub eriolukorra tõttu rohkem metsas käivatel inimestel olla tähelepanelik ja jätta metsloomad segamata, sest neil on poegimisperiood.

EJSi presidendi Margus Puusti sõnul on sellel kevadel inimesi metsas jalutamas tavapärasest rohkem ja see tuleneb praegusest olukorrast. «Rajakaamerates on näha hulga tiineid emasloomi ning varsti sünnivad ka esimesed metskitsetalled ja põdravasikad,» sõnas Puust. Ta lisas, et sellel ajal tasuks ulukitega kokkupuudet vältida. 

EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul võtavad inimesed tihti metsa jalutuskäigule kaasa ka koera. «Koer peaks aga kindlasti olema rihma otsas, kuna esimesi nädalaid ja kuid elavad metsloomapojad on väetid ja koertele tihti kerge saak,» lisas ta.

Kevad on metsloomadele rahulik aeg, kus keskendutakse poegimisele ning reeglina sel ajal küttimist ei toimu. Poegimisperiood kestab osadel ulukitel, näiteks põtradel, kuni maini. Reeglina pole metsloomad inimesele ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.

Kui juhtud kokku metslooma poegadega, peaks taganema tuldud suunas. Kui inimene satub ema ja poegade vahele, võib emasloom poegi kaitstes teda rünnata.

Tuleks vältida seismist kitsastes kohtades ning jätta alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajaduse korral varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.

Metsas peaks koer olema rihma otsas. Koer võib häirida metslooma ja kahjustada nende poegi ja seetõttu ka ise ohvriks sattuda.

Metslooma ei tohi kunagi söödaga enda lähedusse meelitada. Kui metsloomad harjuvad inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest tihedamini majade juurde toitu otsima.

Osal metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras siseneda ei tohi. Näiteks põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et on nurka surutud, võib ta rünnata.

Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimese sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida: silitada, sülle võtta või pilte tegema hakata.

Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et nendel võib sageli olla parasiite, ka lindudel. Pärast paljaste kätega linnu või looma puudutamist tuleb käed kindlasti ära pesta ning kui võimalik, ka desinfitseerida.

Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 ja kirjeldada olukorda.

Ise vigastatud või haige olles ei tohi läheneda metsloomale või tema poegadele. Ohu korral on siis taganemisvõimalused raskendatud. Lisaks võib inimene haigusebakteri loomale edasi kanda.

Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade ja lindude loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.

Märksõnad
Tagasi üles