Andreas Nestor: kui õige toetaks kohalikku?

Koorekiht Cateringi kokk Andreas Nestor ja juhataja Külliki Nestor. Foto: Margus Ansu

Kirjutan, sest teema on minu jaoks aktuaalne. Sinu jaoks võiks ka oluline olla. Pole ehk vaidlemise koht, kas praegu on mõistlik toetada ja tarbida kohalikku. Eestimaist. Riigi abipaketi kontekstis ettevõtjatele, täpsemalt milliseks see tundub kujunevat, kutsun ma kõiki üles tähelepanelikult vaatama, kellelt ja mida sa tegelikult ostad. Ehk kujuneb heaks harjumuseks või isegi tavaks, õiglaseks normiks?

Tegutsen ettevõtjana ühiskonnas, kui soovite, siis turul, kus võib juhtuda, et isegi riigisektor annab ilmselt pikemalt mõtlemata töö mõnele konkurendile, kelle panus maksudena sellesse riiklikku rahapatta, mis peaks, näiteks praegu, päästma meid halvimast, on pehmelt öeldes kaheldav. Väljast võib kõik muidugi super ja mega paista, vilkuvad tuledki on küljes. Ent toosama rahapada tagab meile ju ka rahulikul ajal normaalse ja mugava äraolemise ning tegutsemise sellisena, nagu me seda oleme harjunud iseenesestmõistetavalt võtma. Ma tunnen siin tugevat õigluse riivet. Õigus ja õiglus, nendevahelised suhted, vastastikune mõju ning mõju ühiskonnale võiks meid rohkem paeluda.

Ent elu polegi õiglane, eks ole? Mitte et see ütlus tohiks ebaõiglust imeväel legitimeerida.

Kui muidu mitte, siis vähemalt praeguses olukorras võiks mõista, et pole päris ükskõik, mis sinu rahast edasi saab.

Palun, proovime sellise olukorra vastu natukenegi parata. Ma ei ole pahatahtlik ega soovi kellelegi halba. Minu elu A ega O, põhitees pole raha, ent ei tohiks ju olla vaidlemise koht, et nüüd, mil olukord on päriselt tõsine, maalähedaselt väljendudes kõiksugune vedel mateeria on kokku saanud ventilaatoriga, võiks rahapatta mitte panustanu ja panustanu vahel natukesegi vahet teha, või mis?

Ka sina saad seda, infoajastu ikkagi.

Lõpetades siiski paduegoistliku noodiga: kodanikuna saad sa toetada kohalikku. Eestimaist. Ent sa saad ka valida, kuhu sa oma raha annad. Ma usun, et kui muidu mitte, siis vähemalt praeguses olukorras võiks mõista, et pole päris ükskõik, mis sinu rahast edasi saab.

Kui sa praegu toetada ei saa – enamikul meist on nüüd keeruline –, siis palun mõtle sellele, kuhu sa näiteks suvel, mil elu loodetavasti jälle positiivsemates toonides veereb, oma raha annad. Kas sa oled valmis selleks, et järgmisel korral, mil ventilaatorid täisvõimsusel pöörlevad, satuvad sinu makstud maksud taas sinna auku, kuhu sinult raha vastu võtnu panustamata on jätnud? Olge terved! Kõigel on ots, ainult vorstil on kaks.