Oskar Lutsu kuulus lause kadus kui tina tuhka

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ühte vitriini on näituse koostajad eesotsas Külliki Kuusega seadnud «Kevade» väljaanded, mida eesti keeles on tänini 21.

FOTO: Margus Ansu

Kui Arno isaga koolimajja jõudis ... Selle tuntud alguslausega jutustuse esimese osa ilmumisest möödub tänavu novembris 100 aastat, autori 125. sünniaastapäev on aga juba 7. jaanuaril.

Autorit ja tema kuulsat teost ei oleks tarvis siinkohal välja kirjutada. Kõik teavad ju niigi, et jutt on Oskar Lutsust ja tema «Kevadest».

Raamatu ilmumise 100. aastapäeval avatakse täna, päev enne Lutsu sünniaastapäeva, kirjandusmuuseumi saalis vitriiniväljapanek, kus keskmes on «Kevade» erinevad väljaanded, mis on sajandi jooksul ilmunud.

Poolik käsikiri

Sealsamas kõrval saab klaaside vahel vaadata teose algset, kirjaniku oma sule ja pliiatsiga üles tähendatud ja nummerdatud käsikirja. See algab leheküljelt 24, nii et kuulsat lauset «Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud» ei ole võimalik imetleda.

Algsest käsikirjast on millalgi väga ammu, kui see oli veel kirjaniku enda valduses, esimesed leheküljed kadunud nagu tina tuhka.

Ei ole neid hoiul isegi Riia tänavas Lutsu majamuuseumis. (Muide, selle hoone ehitamine algas Postimehe ajakirjaniku Arno Raagi (1904–1985) mälestuste järgi 1936. aasta suvel ja juba jõulureedel, niisiis 75 aastat tagasi, kolis Luts oma perega uude majja.)

Kuid tühja nüüd sellest ühest lausest ja mõnest käsikirjaleheküljest – kõike muudki on väljapanekus nii palju, et vaataja väsib.

Näitus ja rändnäitus

«Näituse «Mälestusi «Kevadest»» materjalivaliku ja ülesehituse loomisel on temaatiliseks lähtepunktiks Oskar Lutsu mälestused ja mälestuste kirjutamise teema,» märkis näituse peamine koostaja Külliki Kuusk.

Näituse kultuurilooliste materjalide väljapanek põhineb Eesti Kultuuriloolises Arhiivis säilitataval Lutsu kirjanduslikul pärandil.

Väljapanekus on esitletud «Kevadest» lähtuvalt Oskar Lutsu elu- ja kirjanikulugu, taustaks näiteid teose kajastusest kirjanduses, teatris ja filmis. Vaadata saab fotosid 1937 esimest korda lavale jõudnud «Kevadest», mille dramatiseeris ja lavastas Andres Särev Eesti Draamateatris.

Lutsu käsikirjade ja kirjavahetuse hulgas leidub ka kirjaniku 1926. aastal loodud mängufilmi stsenaarium «Kevade», lisaks ka tegelaste kohta antud iseloomustused. «Filmist aga toona asja ei saanud,» lisas Kuusk.

Samas saalis saab vaadata ka rändnäitust, mis koosneb neljast värvitrükis pannoost. Needki keskenduvad «Kevadele». Näitus hakkab tänavu rändama koolides.

Juubelinädal

• Oskar Lutsu 125. sünniaastapäeva ja «Kevade» esimese osa ilmumise 100. aastapäeva tähistab kirjandusmuuseum täna kell 10.30 konverentsiga «Sada kevadet: müüt, märk, keel».

• 7. jaanuaril kell 9.07 süüdatakse küünlad Lutsu haual Pauluse kalmistul ja kell 14.30 Lutsu ausamba juures linnaraamatukogu vastas Emajõe ääres.

• 11. jaanuaril kell 10.30 saavad lapsed Lutsu majamuuseumis vaadata draamalugu «Kuidas lõpeb vanaema muistne jutt?».

• 12. jaanuaril kell 17 annab majamuuseumis toruga grammofonil kontserdi kollektsionäär Vladimir Polozov.

Allikas: Lutsu majamuuseum

Tagasi üles