Peep Mardiste: ehitame Supilinna kooli!

Peep Mardiste Foto: Margus Ansu

Uute kortermajade ehitamise buumi tagajärjel hakkab Supilinna elanike arv varsti kiiresti kasvama. Üldplaneeringus lasteaiale määratud Emajõe-äärsele krundile oleks mõistlik ehitada hoopis kohalik väike algkool, näiteks lähedal asuva ja ruumipuuduses Kesklinna kooli filiaalina. Tõenäoliselt oleks sellest koolist huvitatud ka paljud Ülejõe pered.

Supilinn on ses mõttes huvitav linnaosa, et ta tiksub kuidagi omasoodu. Omanikud korrastavad vaikselt oma puumaju, kriimu näoga lapsed mängivad tolmustel tänavatel. Linnaosa tuntuim objekt on ilmselt väike Herne pood. Linnavalitsus vaatab oma eelarveid koostades Supilinnast mööda ning piirdub siin tänavate kõpitsemise ja talvise lumelükkamisega. Suurim Supilinna teoreetiliselt puudutanud avaliku sektori investeering oli ilmselt Tartu veevärgi reoveemagistraali suunamine Supilinna alt läbi.

Kui plaanitud Marja tänava jalakäijate sild valmib, oleks Supilinna algkool Ujula tänava uusrajoonist turvalist kergliiklusteed mööda vaid 600-meetrise jalutuskäigu kaugusel.

Linna eelarveid analüüsides selgub, et aastail 2006–2017 investeeriti Supilinna keskmiselt 34 eurot linnaosa elaniku kohta aastas. Võrdluseks: investeeringud Maarjamõisa linnaosas olid elaniku kohta keskmiselt 2400 eurot aastas, Ropka tööstusrajoonis 1900, Ihastes 550 ja kesklinnas 470 eurot aastas.

Me tarbime tänulikult teistessegi linnaosadesse investeeritu hüvesid, kuid soovime, et noorte poolt aktiivset kasutamist leidev Emajõe-äärne külakiik ei jääks olulisimaks avalikuks objektiks meie linnaosas.

Nüüd juba 15 aasta taguse Tartu üldplaneeringuga reserveeriti Emajõe äärde kiigeplatsi taha pool hektarit maad Supilinna lasteaia tarvis. Nüüdseks on (liiga) kõrge kohatasu toonud teenuseid pakkuma erasektori ja lasteaiakohtade puuduse probleem on leevenenud. Saame Supilinnaski lasteaiata hakkama, aga selle asemel võiks hakata samale platsile kavandama väikest algkooli.

Supilinnas on ühekorraga valmimas koguni 17 uut kortermaja kokku 119 korteriga ja mitmed kortermajade arendajad teevad ettevalmistusi, et peatselt kopp maasse lüüa. Elu näitab, et neisse majadesse kolib arvukalt noori paare, kelle juba sündinud või peatselt sündivad lapsed vajaks mõningate aastate pärast koolikohta. Ja oleks loomulik, et vähemalt algkool oleks kodule lähedal, jalakäigu kaugusel.

Supilinnast üle jõe Ujula tänava ääres kinnitati möödunud aastal detailplaneering, mille kohaselt ehitatakse tosina kortermajaga elurajoon kokku umbes 80 korteriga. Kui plaanitud Marja tänava jalakäijate sild valmib, oleks Supilinna algkool Ujula tänava uusrajoonist turvalist kergliiklusteed mööda vaid 600-meetrise jalutuskäigu kaugusel. Võrdluseks: Raatuse koolini on sealt peaaegu kaks kilomeetrit.

Linnavalitsuse haridusosakonna arvutuste järgi läheb septembris Tartus esimesse klassi 1202 last. Aastal 2026 läheks praeguste ennustuste kohaselt kooli enam-vähem sama palju, 1203 last. Pärast seda hakkaks ennustuste täitumisel kooliminevate laste arv pisut langema.

Supilinna ja Ülejõe uusarendused ja soodne koht kesklinna lähedal peaks tagama, et lapsi Supilinna väikese algkooli jaoks jätkuks. Emajõe-äärne rohelus oleks mõnus keskkond, kus oma kooliteed alustada.

Ma näeks Supilinna algkooli heas mõttes külakoolina ja mida muud see Supilinn ongi kui küla oma kokkuhoidva ja hooliva kogukonnaga. Meie unistuste algkool oleks väike, näiteks kahe paralleelklassiga ehk vajaks kuut klassiruumi. Logistiliselt oleks kõige lihtsam, kui ta toimiks lähedal asuva Kesklinna kooli filiaalina, see aitaks ka halduskulusid kokku hoida.

Meie unistuste algkool oleks väike, näiteks kahe paralleelklassiga ehk vajaks kuut klassiruumi.

Supilinna laste ühes kodukoolis, naabruses asuvas Kesklinna koolis valmis küll paari aasta eest katusekorrusel algklassidele kolm uut klassiruumi, kuid koolis on endiselt ruumipuudus. Soodsa asukoha tõttu kesklinnas skeemitatakse sinna ka kaugemate linnaosade lapsi ja supilinlased on nurisenud, et kooliealiseks saavatele kohalikele lastele ei jätku kodukoolis kohti.

Kui algkooliealiste laste arv peaks vähenema hakkama, siis ei jääks Supilinna algkool tühjaks. Vastupidi, nii tekiks võimalus Kesklinna koolist suunata mõni algklasside komplekt Supilinna kooli ja leevendada Kesklinna kooli jätkuvat ruumipuuduse probleemi.