Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13024725t1hb98f.jpg)
29. märtsi varahommikul nihutati kellaosutid ühe tunni võrra edasi. See on hilinenud uudis, aga lihtsalt meeldetuletuseks öeldud.
Suveaja idee pakkus naljana välja Benjamin Franklin 1784. aastal. Ajalehele Journal de Paris saadetud satiirilises anonüümkirjas soovitas Franklin prantslastel hommikul varem tõusta, et küünalde pealt kokku hoida.
Kellakeeramise lõpetamist on arutatud Euroopa Liidu tasemel, aga praeguseks ei ole kokkuleppele jõutud.
Endiselt jääb liikmesriikidele võimalus ise otsustada, kas jääda püsivalt suve- või talveaega. Need liikmesriigid, kes otsustavad üle minna püsivale suveajale, keeravad kella viimast korda 2021. aasta märtsi viimasel pühapäeval, ning talveajale jääjad sama aasta oktoobri viimasel pühapäeval.
Euroopa Parlament on rõhutanud, et liikmesriigid peaksid ühisturu toimimise kaitseks oma tegevust ajavööndi otsustamisel kooskõlastama. Kui liikmesriigid kokkuleppele ei jõua, võib Euroopa Komisjon teha ettepaneku lükata kellakeeramise lõpetamine veel aasta võrra edasi.
Eesti olukord ongi keeruline, sest Läti ja Leedu eelistaksid suveajale jäämist, Soome seevastu pooldab talveaega.
Kas pole naljakas ja isegi tühisevõitu probleem, silmas pidades praegust eriolukorda ja lähemat tulevikku, mille kohta ju ka mitte midagi kindlat ette ei tea?!