Mida lastega kodus peale hakata: kleebi, lõika, tee tapeedist püss

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Copy
Suletud rajad ja mängumajad.
Suletud rajad ja mängumajad. Foto: Aime Jõgi

Lastega ei ole kunagi lihtne. Miks peakski? Kuidagi tuleb eriolukorraga riigis aga hakkama saada ja koju ära mahtuda nii ööl kui päeval. Tegelikult on ka lastel oma elule samasugune õigus nagu meilgi, kes me teeme kodus tähtsat tööd, peame koosolekuid ja kirjutame artikleid. Ja kõiki teisi asju teeme ka.

Lapsed saavad riielda tühja ja tähja pärast, aga loomulikult ka asja eest. Kõige levinumad laused, mis nad täiskasvanuilt iga päev kuulevad on: ärge segage, paluun! Oota, mul on üks tähtis asi. Minge mängima ometi. Ta-saaa! Vait!

Mõni laps küsib, millal ta lasteaeda saab. Nad ei tahtnud ju keegi lasteaeda minna, aga nüüd tahavad. Lasteaed on otsekui kauge mälestus, ja oli see vast üks imeline koht! Kuidas need õpetajad küll oskasid ja kõigega hakkama said?!

Nii mõndagi võiks kodus järele proovida.

Teeme lambaid!

Foto: Aime Jõgi

Kui on printer, löö Google-otsingusse: template lamb, ja internetimootor kerib sulle välja terve rea lambaid. Vali ja prindi!

Lapsed lõikavad lammaste ümbert valge paberi rõõmuga ära. Kuue-aastane päris-päris täpselt, nelja-aastane mitte nii väga, kolme ja poolene võib näppu lõigata ja kahese eest tuleb töö endal ära teha.

Lammast rohelisele aasale liimida mõistavad aga kõik. Vannitoast leiab meigieemaldusvatte, ja seni kuni neid jagub, võtab vattide puhmaks kiskumine ja lamba selga liimimine aega. Hea õnne korral isegi 10 kuni 15 minutit, mil saad Arterit lugeda.

Teeme sajajalgseid!

Foto: Aime Jõgi

Sajajalgse tegemisel tuleb elukas endal paberile joonistada. Ei ole keeruline, lihtsalt tee selline lohaka vormiga ristkülik, pealt küürukestega, alt kriipsukestega. Annad käärid, loed sõnad peale, ja nad lõikavad kriipsukesi ristküliku allservas pusides tükk aega. Siiski ei saa töölaua juurest eemalduda. Käärides peitub alati teatav oht.

Aga nende jalgade üks ühele ja teine teisele poole voltimine on süütu tegevus, mille jooksul on võimalik endale tass kohvi keeta ja kolm korda rüübata.

Foto: Aime Jõgi

Sajajalgsega saab edasigi tegelda, sellele nägu pähe kleepides. Kui lapsi on mitu, peab igal ühel olema oma liimipudel, ja pudelil peal nimi. See hoiab ära kaklused ja verevalamise ning konflikti tekkimise järel on võimalik siiski ka selgust saada, kelle liim on otsas, kelle oma kadunud ja kes lihtsalt luiskab.

Kui tahad olla helde, ja ka omaenda hingele vahepealsete töörohkede päevade leevenduseks palsamit määrida, märkad poeretkel laste joonistus- ja maalitarbeid (toidupoodides on niisugused riiulid olemas). Ostad pintsleid, palette ja värviraamatuid. Maksad 18 eurot (!), ja koduuksest sisse astudes kuuled vaimustusest hõiskavaid hääli. Võid lubada: nüüd poisid, läheb põnevaks!

Aga ei lähe. Ees ootab üks rist ja viletsus.

Kuidas õpetajad küll lasteaias seda korraldada suudavad?!

Ohtlik maalritöö. Kõrval ei ole kohvitass, vaid pintsli loputusvesi.
Ohtlik maalritöö. Kõrval ei ole kohvitass, vaid pintsli loputusvesi. Foto: Aime Jõgi

Suur osa värvipurkide sisust satub loputusvette, sodimine ja mökerdamine on lastele palju huvitavam, kui pintsliga korralikult värvi paberile kandmine. Ja ükskõik kui hoolikalt sa ka ei selgitaks, mis järjekorras tegutseda tuleb, et värvid jääksid puhtaks ja et pilt saaks ilus, pole sellest kasu.

Muidugi on pliiatsitega lihtsam. Õnneks leiab internetist tõesti hulgaliselt kujundeid, mille väljaprintimine tuleb odavam, kui kallite värviraamatute ostmine.

Pliiatsid ja pooleli pilt.
Pliiatsid ja pooleli pilt. Foto: Aime Jõgi

Me kõik oleme mõnikord surmani väsinud. Lapsed sellest ei hooli, sest nad ise ei väsi ju kunagi!

Vahel võib päästa sind totter idee, mille labasusest lapsed kohe aru ei saa. Tuleb neile valetada, et sa võlud neile - mobiiltelefonid!

Ja võludki!

Võlutelefonid.
Võlutelefonid. Foto: Aime Jõgi

Laste näod võivad küll pisut pikaks venida, kui sa need telefonid neile lõpuks ulatad, aga rõhutada tuleb, et need on võlutelefonid.

On uskumatu, kuidas nad asuvadki lihtsat paberlehekest käes hoides telefoni mängima ja üksteisele helistama. Laste fantaasia on imetlusväärne. Kui sul on teine tuba, saadad nad sinna ning saad veerand tundi vabadust ja jõuad õhtused uudised üle vaadata.

Lennukid ja relvad

Lennukid.
Lennukid. Foto: Aime Jõgi

Vanasti voltis minu isa mulle paberist lennukeid. Ka moodsa aja lastele meeldivad paberlennukid väga. Ka leiab mitmelt poolt voltimisõpetusi ning kuigi mitte kõik, siis osad neist paberlennukeist lendavad elutoa lae all päris hästi, maandudes diivani taha või põrgates vastu akent. Õnneks ei purusta need midagi.

Siin allpool on nüüd veel üks variant laste kodustest kunstitöödest. Lapsi kõige paeluvam osa neid töid tehes on dinosaurustele silmade kleepimine. Neid väikseid silmi peab lihtsalt igas kodus olema (pärit mingist kunstivahendite poest enne kriisi)! Tillemaid ja veel tillemaid, kuna väikestel näppudel ja ajul on väga kasulik neilt laualt üles korjata, paigal hoida ja konkreetsesse punkti liimida.

Dinosaurused.
Dinosaurused. Foto: Aime Jõgi

Üks lähivaade. Äärmiselt dünaamiline taust.

Hea dinosaurus.
Hea dinosaurus. Foto: Aime Jõgi

Nüüd vaata aga pilti allpool, ja mõtle, mis need on:

Püss ja mõõk.
Püss ja mõõk. Foto: Aime Jõgi

Jah, tegemist on sõjarelvadega, ja ükskõik, kuidas püüda, ei ole ilma relvadeta elu võimalik. Ka siis, kui püsse ja mõõku ei ole lastele põhimõtte pärast poest toodud, mõtlevad nad need ikkagi välja, kasutades mängupüssideks kokkupandava rongiraudtee rööbast, õuest leitud toigast, joonlauda või ei tea mida. Igal juhul vahendit, mis laste kokkupõrke puhul head ei tõota. On mõttetu nende peale karjuda ja nende tagajamisi keelata. Kord päevas peavad nad saama end tühjaks joosta.

Nii tuli välja mõelda püss ja mõõk, milleks läks vaja tabeedirulli jääki ja ehitusteipi. Nende relvadega üksteist taga ajades ja togides on inimkaod olematud ja ka  pisaraid on võimalik kokku lugeda.

Kui see lugu kellelegi lohutust, äratundmist või uusi ideid pakub, pole kirjutamise peale läinud aeg asjata kulunud. Me kõik teame, et ühel päeval on normaalne elu tagasi.

Selle loo inspiratsiooniks on minu vaprad täiskasvanud lapsed ja nende lapsed - neli poissi, vanuses 6, 4, 3 ja pool ning 2 ning meie ühine elu.

Kinni kiiged.
Kinni kiiged. Foto: Aime Jõgi
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles