Professor Ain Raal jagab Tartu Postimehe palvel nõuandeid, kuidas viiruslikke külmetushaigusi põdedes ravimtaimedest abi saada. Tema tähelepanekud tuginevad teadusuuringuile ja algavad siit.

Stressi peletamise tee

Stressi puhul on hea uudis see, et appi tulevad pärnaõied: Euroopa ravimiamet on tuginedes piisava taseme ja arvuga teadusuuringutele tunnustanud ja soovitanud pärnaõite kasutamist kergemast stressist vabanemiseks.

Oma osa on siin teejoomise rituaalsel küljel – me teeme midagi ja saame midagi.

Tuleb võtta 1,5 g peenestatud pärnaõisi, valada need üle 150 ml keeva veega, jätta kümneks minutiks seisma ning juua nõnda saadud teed 2–4 tassitäit päevas.

Kui stressiga tuleb, teetass käes, rinda pista tavaliselt kaks kuni kolm nädalat, siis palavikku aitab langetada juba pärnaõietee ühekordne annus.

Organismi tugevdamiseks ja külmetushaigustesse nakatumise riski vähendamiseks soovitab Euroopa ravimiamet purpur-siilkübarat ehk punast päevakübarat, millest valmistatakse Echinacea-nimelisi preparaate.

Toime saavutamiseks kulub samuti kolm nädalat, aga mingit garantiid siin anda ei saa. Samuti pole teada, kas ja kuidas siilkübar koroonaviiruse korral töötab.

Otseselt sellesse viirusesse toimivaid ravimtaimi praeguseks teada ei olegi, seega saavad ravimtaimede kasulikud toimed avalduda vaid kaudselt.

Vett, vett ja teed

Viiruslike külmetushaiguste ja gripi põdejail soovitatakse rohkelt, kaks kuni kolm liitrit päevas vedelikku tarvitada. Miks see hea on?

Viirusnakkuste korral tuleb viirustest ja haigusest tingitud jääkained organismist võimalikult tõhusalt välja viia. Igasugune pesu ning üle- ja läbiloputamine eeldab aga piisaval hulgal vett.

Teiseks kaotab keha palavikuga higistades, nina nuusates ja köhides vett tavapärasest rohkem, rääkimata oksendamisest või kõhulahtisusest. Lisaks üldisele dehüdratatsioonile muudab veepuudus ülemiste hingamisteede sekreedi tahkemaks, mistõttu seda on nuusates ja köhides raskem organismist väljutada. See on omakorda on pidu pisikute tänaval.

Kolmandaks, rohke vedeliku tarbimine ja sealhulgas ravimtaimetee joomine annab parema enesetunde. Oma osa on siin tegevuse rituaalsel küljel – me teeme midagi ja saame midagi. Soe ravimtaimetee on seejuures kindlasti parem kui paljas vesi, kuid päevas vajaliku kahe ja rohkema liitri vee saamiseks võiks vahelduseks rüübata ka puhast vett.

Õlu annab kehale samuti rohkelt vedelikku, kuid tasub teada, et rohke alkohol nõrgendab immuunsüsteemi. Piirata tasub ka suhkrurikkaid poemahlasid või siis vähemalt neid veega lahjendada.

Kätepesu järel kurgukuristus

Nakkumisriski vähendamiseks tuleb esimesel võimalusel pärast sunnitud käiku poodi või apteeki käsi pesta, kuid mitte ainult: võimalikud suu ja kurgu limaskestale kogunenud viirused tuleb sealt kahe- kuni kolmekordse suuloputamise ja kurgu kuristamisega minema pesta.

Selleks sobib leige vesi või veel paremini soe ravimtaimetee, mis on valmistatud näiteks kummelist, raudrohust või pärnaõitest. Sama teed võib hiljem ka juua.

Kuristamiseks on suurepärane ka salveitee või veega 1:10 lahjendatud saialilletinktuur, kuid neid sisse juua ei tasu. Kolmas hügieeniprotseduur hõlmab nina limaskesta puhastamist: selleks on parim kasutada apteegis müüdavaid mereveepihusteid, mida on hea mõned sutsakad ninna lasta ja seejärel vedelik välja nuusata. Seda tasub teha regulaarselt hommikuti ja õhtuti.

Aja end higistama

Erinevalt veest annavad ravimtaimeteedes olevad koostisained oma bioloogilise aktiivsuse tõttu teele olulise lisaväärtuse. Viiruslike külmetushaiguste ja gripi korral on oluline higile ajavate, uriinieritust suurendavate ja põletikuvastase toimega droogide tarvitamine. Seetõttu sobivad ennekõike pärnaõied, angervaks, musta leedri õied, aga ka kummel ja raudrohi.

Higieritust aitavad suurendada eriti kolm esimest, neerud paneb intensiivsemalt tööle ja uriinieritust soodustavad mahedamatest vahenditest kaselehed ja maasikalehed, tugevaimad on põldosi ning aedtilli ja apteegitilli seemned; põletikuvastast toimet annavad enim kummel, raudrohi, saialill ja salvei.

Ravimtaimeteede tegemiseks on kõige universaalsem meetod valada pakike või supilusikatäis peenestatud ravimtaimi üle tassitäie keeva veega, jätta kümneks minutiks seisma, segada korra-kaks ning kurnata. Rohkem kui päevaseks vajaduseks ei tasu ravimtaimeteed valmis teha. Soovitatav pole ka selle valmistamine termoses, mis tõmbab taimedest küll välja maksimaalse hulga toimeaineid, kuid koos nendega ka rohkelt tanniine ja muid ballastaineid, mis rikuvad mitte ainult maitse, vaid takistavad toimeainete imendumist ning võivad ärritada maolimaskesta.

Väärtuslik C-vitamiin

Sellisel perioodil kulub muuhulgas ära vitamiin C (askorbiinhape), mida sisaldavad näiteks nurmenukulehed ja -õied, kibuvitsaviljad või must sõstar.

Eeloleva suve peale mõeldes on kasulik teada, et nurmenuku ja kibuvitsa aeglasel toas kuivatamisel askorbiinhappe sisaldus võrreldes loodusliku algse kogusega palju kordi väheneb. Seega tuleb nurmenukk hoopis sügavkülmutada ja kibuvitsmarjad peavad olema kuivatatud 80 kraadi juures viie tunni jooksul.

Seevastu musta sõstra kasulikud omadused säilivad ka moosi keetes. Iseäranis hea toime on sel moosil koos pärnaõitega.

Veel on tarviline teada, et kehatemperatuur 38 kraadi aitab kaasa viiruste hävimisele, kuid osa inimestest taluvad sellistki palavikku juba raskelt ja siis tuleb seda ka langetada. Looduslikest vahenditest on parim pärnaõite, angervaksa või leedritee, mida tuleb juua võimalikult palavalt ja kasuks tuleb kohe sooja teki alla pugemine.

Kui teele veel kuhjaga teelusikatäis mustsõstramoosi lisada, on tulemus suurepärane ja higi voolab ojadena. Pärast tuleb aga higiga eraldunud jääkained kehalt maha pesta.

Kokkuvõtteks

Meie organism teenib meid parimal moel siis, kui anname talle mitmekülgset ja tervislikku toitu, piisaval hulgal füüsilist aktiivsust, kosutavat und ja seksuaalset rahuldust ning kui hoiame organismi puhtana. Selle rakud peavad olema täitunud piisava hulga veega ning selle peremees või perenaine peab saavutama meelerahu ja valdama heade emotsioonide hoidmise kunsti.