Koroonakriis võiks kuritegevust pigem vähendada, arvab kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter

Kriminaalprofessor Jaan Ginter istub kodukontoris nagu suur osa inimestest praegu. Foto: Erakogu

Kuidas mõjutab koroonaepideemia kuritegevust? Nii nagu paljude muude katastroofide puhul, kardetakse ka praegu kuritegevuse kasvu. Mida arvab Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter?

«Tõenäoliselt on õigus pigem neil, kes arvavad, et kuritegevus võiks hoopis langeda,» vastas ta. «Kõige lihtsam ja selgem kuritegevuse languse põhjus on see, et kuritegusid on praegu palju raskem toime panna. Igas korteris ja majas on keegi kodus – seega sisse murda on keeruline. Tänavatel on inimesi palju vähem liikvel – ka taskuvaraste jaoks pole praegu lihtsad ajad.»

Kuid kõige olulisem kuritegevust vähendav tegur on professor Ginteri hinnangul asjaolu, et praegu võitleb kogu ühiskond ühise vaenlase, salakavala viirusega. Ta usub, et see aitab oluliselt tugevdada ühiskonna ühtekuuluvustunnet.

«Ühise vaenlase tajumine on leidnud väljenduse isegi selles, et opositsioon ei nõela koalitsiooni tegemisi enam nii teravalt ja sagedasti, nagu muidu tavaks on olnud,» tõi Ginter näite. «Ühiskonna ühtekuuluvustunne aitab alati kuritegevuse taset madalamal hoida. Kui otsida ajaloolisi paralleele, siis ka 1918. aasta Hispaania gripi pandeemia ajal kuritegevus oluliselt langes.»

Siiski märkis Jaan Ginter, et üks koht, kus on põhjust karta kuritegevuse kasvu, on internet.

«Inimesed veedavad praeguse isoleerituse tõttu oluliselt rohkem aega internetis,» selgitas ta. «Tõenäoliselt on internetis ka selliseid inimesi, kes muidu internetis nii palju ei toimeta. Nemad on haavatavam osa, kuna võivad olla küberohtudest halvemini informeeritud. Teisalt tuleb arvestada seda, et nende internetis rohkem aega veetvate inimeste seas on ka potentsiaalsed kurjategijad, kes tavakuritegudest sissetulekute langemise tõttu võivad katsetada oma oskusi küberkuritegevuses, kõige sagedamini küberkelmuses. Samuti ei saa välistada, et kui koroonakriis venib pikaks ja hakkab vajama ühiskonnaelus veel suuremaid ümberkorraldusi, siis need ümberkorraldused võivad kunagi hakata kuritegevuse mahtu kasvatama. Selline kuritegevuse kasv suurte ümberkorralduste tõttu oli Eestis viimati 1990-ndatel.»

Niisiis kiminoloogiaprofessori Jaan Ginteri öeldut kokku võttes võib vähemalt praegu pidada kuritegevuse kasvu ohtu pigem olematuks.

Silma tuleb peal hoida aga nii perekonna noorimate kui vanimate internetikasutusel, et nad seal ohtlikke käike ette ei võtaks.