ARVAMUS ⟩ Tarmo Punger: rindekaubandusest ja hoolimisest

Tarmo Punger Kvartali ostukeskuses. Foto: Kristjan Teedema

Ausalt – kaubandus pingutab praeguses olukorras iga päev, et tagada nii kaubad kui ka teenindus, et hoida ja hinnata oma rindetöötajaid ning et ka ise kuidagi ellu jääda.

Toidukaubandus on olnud mistahes nakkushaiguste puhangutes üks esimesi pihtasaajaid. Keskmise suurusega supermarketites tehakse iga päev üle 4000 ostu, suuremates hüpermarketites võib ostude arv olla veel palju suurem. Iga ostukorra kohta viibib kaupluses kaugelt enam kui üks inimene.

Hoolimata iseteeninduskassades maksmise märkimisväärsele kasvule on siiski tähtis roll ka tavapärastel liinikassadel, mille teenindaja on tundide kaupa sadade klientidega kõnesuhtluses paraku lähemal kui kaks meetrit.

Eesti kliimavöötmes on nakkuslike viirushaiguste leviku periood kuni pool aastat, novembrist maini. Ehk kokkuvõtvalt: toidukaubanduse töötajad on aastast aastasse olnud nakkusriskide eesliinil. Lisaks on toidukaubandus olnud pikki aastaid rahvatervise eest seisvate ametkondade terava tähelepanu ja kontrolli all. Tihedad kontrollkäigud ja hoolikas dokumenteerimine on toidukaubanduse argipäev, mis ei luba midagi toidu- ja töökeskkonna ohutuses üle jala lasta.

Varasemad kogemused ja viimastel kuudel maailma teistes piirkondades nähtu on paljusid toidukaubandusettevõtteid sundinud praeguse viiruspuhangu mõjude vähendamiseks arvestatavalt tegutsema palju varem, kui algasid ametlikud soovitused. Alles viimastel päevadel jõudis valitsus viimaks ka nõudmisteni.

Ajal, mil valitsus soovitas enda poolt nimetatud ohuriikidest saabunutel nädalaks-paariks koju jääda, andis meie ettevõte korralduse palju suurema ringi riikidest saabujatele kohustuslikult koju kaugtööle või puhkusele jääda.

Ajal, mil valitsus soovitas positiivse koroonaprooviga inimestel koju jääda, kohustasime proovide andmise keerukuse tõttu kohe koju jääma mistahes haigustunnuste korral ning laiendasime eridesinfitseerimise ja haigega kokkupuutunute ajutiselt kojujäämise nõuet. Uskuge, ka kaubandustöötajad haigestuvad ning mitte ainult uue koroonaviiruse tõttu.

Ja mõnede otsuste eel võiks asjatundjatega ka rohkem rääkida, sest kaubanduskeskuse teiste kaupluste sulgemise nõudega ei lühene teepikkus välisuksest toidupoeni sentimeetritki.

Töökohtade, kärude-korvide, riiulipindade jne varasemast tihedam ja tugevatoimelisemate vahenditega puhastamine on käinud juba nädalaid.

Rahva, eriti koolinoorte kogunemist piiravad korraldused nii supermarketitele kui ka kaubanduskeskuste turvateenuste pakkujatele on antud kohe peale eriolukorra kehtestamist.

Isiklikud desinfitseerimisvahendid ja nii palju kaitsemaske ja -kindaid, kui õnnestus hankida, on jaotatud laiali juba üle-eelmisel nädalal. Juurdehanked on käinud ja käimas selleks, et tagada neid võimalikult pidevalt. Hinnad on tihti mitu korda kallimad kui eelmisel aastal, võimaluse korral ostame siiski otse tootjatelt. Nii palju kui õnnestus hankida, on enamik kauplusi varustatud klientidele mõeldud desinfitseerimisvahendite dosaatoritega.

Kusjuures veel kord – kõik vahendid ja materjalid hangime vabaturult riigi abita ise ja hakkasime sellega pihta varem, kui neid keegi taipas nõudma hakata.

Asi on läinud nii kaugele, et paljud kaubandusketid paigaldavad küll kaheldava mõttekusega, kuid seda silmatorkavamaid klaaspiirdeid kassapidaja ja kliendi vahele ning klientidele on joonitud järjekorras distantsi hoidmiseks abijooned, rääkimata ohutu käitumise piktogrammidest kaupluste sissepääsudel.

Küllap leiame ja rakendame veel võimalusi ja vahendeid nii oma töötajate kui ka klientide kaitseks. Ja selle kõige kõrval – alates 1. aprillist tõstame kõigi kauplusetöötajate palkasid kuni 10 protsenti.

Kõigest sellest lähtuvalt on üllatav kuulda peaministri nõudlikul toonil esitatud käsku paigaldada kauplustesse klientidele mõeldud käte desinfitseerimise vahendid. Või toidukaupluste lugemist vajalikult toimivate teenuste hulka ilma, et oleks kasvõi perspektiivselt pakutud abi teenuse pakkujate isikukaitsevahendite saadavuse tagamiseks.

Tegelikult on juba mitmendat päeva näha, et ostustruktuur on muutunud kriisiajale omaseks ja käibed vähenevad.

Jah, kaupmeeste liit on kohtunud valitsuse ja teiste juhtivate ametite esindajatega, kuid neil kohtumistel on huvi tuntud peaasjalikult ainult selle vastu, kas kaubandus ikka suudab vajalikku kaupa tõrgeteta pakkuda.

Tõsi, on küsitud ka, kui palju vajaksime desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendeid, kuid seni pole mingit tagasisidet, et sellele huvitundmisele järgneks tarned. Kui aus olla, siis olukorras, kus eesliinil, meditsiinivaldkonnas, on kaitsevahendite varu nappideks nädalateks ja paljudes perearstikeskustes on see veel kasinam, ei tahagi me valitsust ja ameteid meie klienditeenindajatele vajaliku hankimisega üle koormata. Me hangime ise ja saame hakkama.

Aga ma palun valitsuselt mõistvat ja austavat suhtumist inimestesse, kelle igapäevane töö pole küll sama keerukas kui arstidel ja ministeeriumiametnikel, kuid siiski hädavajalik meie kõigi igapäevaseks eluspüsimiseks. Nagu ka logistikutel ja autojuhtidel, kes kauba poodidesse toimetavad. Nagu ka toiduainetetööstustel ja välishangete korraldajatel, kelle töö tagab müügiks pakutavate kaupade olemasolu. Nagu ka paljudel ametimeestel – elektrikud, torumehed, raamatupidajad ja paljud-paljud teised – ilma kelleta ei saa kaubandus igapäevast ja väga vajalikku tööd teha.

Ja mõnede otsuste eel võiks asjatundjatega ka rohkem rääkida, sest kaubanduskeskuse teiste kaupluste sulgemise nõudega ei lühene teepikkus välisuksest toidupoeni sentimeetritki. Ning kui tänavatel asuvad erikauplused jäävad lahti ja avatuks jäävad otseses kliendikontaktis iluteenused, siis praegusi ostukeskuste tühje koridore vaadates tekib rohkem küsimusi, kui on mõistlikke vastuseid.

Ausalt – kaubandus pingutab praeguses olukorras iga päev, et tagada nii kaubad kui teenindus, et hoida ja hinnata oma rindetöötajaid ning et ka ise kuidagi ellu jääda. Tegelikult on juba mitmendat päeva näha, et ostustruktuur on muutunud kriisiajale omaseks ja käibed vähenevad. Olgem siis üksteise töö vastu lugupidavad ja hooligem nii nendest, kes on haiguse riskirühmades vanuse või haiguse tõttu, kui ka nendest, kes riskivad iga päev oma töö tõttu. Hoidkem enda ja teiste tervist ning otsustamisel mõelgem enne, et pärast oleks parem.

Vastupidavust ning positiivset suhtumist kõigile, sest ükskord me ületame ka selle kriisi!