Majandus langeb, aga pangad ei ulata abikätt e-residentidest tulutoojatele (1)

Aet Rebane
, ajakirjanik
Copy
Majanduslanguse lävel tuleks töötada selle nimel, et riigikassasse laekuks maksutulu. Ent ühel võimalikul allikal, mis peaks Eestile andma teiste riikide ees edumaa, ehk e-residentidel on äärmiselt keeruline Eestis pangakontot avada.
Majanduslanguse lävel tuleks töötada selle nimel, et riigikassasse laekuks maksutulu. Ent ühel võimalikul allikal, mis peaks Eestile andma teiste riikide ees edumaa, ehk e-residentidel on äärmiselt keeruline Eestis pangakontot avada. Foto: Artur Kuus

Eesti on e-riik: praegu teevad paljud kodus arvutite taga tööd, siin saab ettevõtte asutada 20 minutiga, makse maksame onlineis, Skype – kas te ikka teate, et Skype on eestlaste leiutatud? Ja e-residentide programm, meie e-riigi visiitkaart – see on selline asi, tänu millele teiste riikide kodanikud saavad kasutada meie avaliku ja erasektori e-teenuseid, meie saame maksud. Päris kaval, eks?

Mullu tõid e-residendid Eestile üle 10 miljoni euro maksutulu. Kõik pangad aga e-residente ei teeninda ning rahapesuskandaalid on meie e-riigi mainele varju heitnud, muutnud välismaalastel keerulisemaks Eestis pangakontode avamise ja teinud e-residente programmi suhtes umbusklikumaks. Majanduslanguse lävel tuleks aga seista selle eest, et teha ettevõtete Eestisse registreerimine just lihtsamaks.

Eesti riik lõi e-residentsuseks küll platvormi, mis võimaldab e-residentidel sarnaselt eestlastele näiteks digiallkirja anda, ent erasektori asi oli tulla kaasa ja pakkuda kõikvõimalikke muid vajalikke teenuseid, näiteks aidata raamatupidamise, kulude majandamise, arvete esitamisega jne.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles