Majandus langeb, aga pangad ei ulata abikätt e-residentidest tulutoojatele

Majanduslanguse lävel tuleks töötada selle nimel, et riigikassasse laekuks maksutulu. Ent ühel võimalikul allikal, mis peaks Eestile andma teiste riikide ees edumaa, ehk e-residentidel on äärmiselt keeruline Eestis pangakontot avada. Foto: Artur Kuus

Eesti on e-riik: praegu teevad paljud kodus arvutite taga tööd, siin saab ettevõtte asutada 20 minutiga, makse maksame online’is, Skype – kas te ikka teate, et Skype on eestlaste leiutatud? Ja e-residentide programm, meie e-riigi visiitkaart – see on selline asi, tänu millele teiste riikide kodanikud saavad kasutada meie avaliku ja erasektori e-teenuseid, meie saame maksud. Päris kaval, eks?

Mullu tõid e-residendid Eestile üle 10 miljoni euro maksutulu. Kõik pangad aga e-residente ei teeninda ning rahapesuskandaalid on meie e-riigi mainele varju heitnud, muutnud välismaalastel keerulisemaks Eestis pangakontode avamise ja teinud e-residente programmi suhtes umbusklikumaks. Majanduslanguse lävel tuleks aga seista selle eest, et teha ettevõtete Eestisse registreerimine just lihtsamaks.

Eesti riik lõi e-residentsuseks küll platvormi, mis võimaldab e-residentidel sarnaselt eestlastele näiteks digiallkirja anda, ent erasektori asi oli tulla kaasa ja pakkuda kõikvõimalikke muid vajalikke teenuseid, näiteks aidata raamatupidamise, kulude majandamise, arvete esitamisega jne.