KEELE TERITAJA ⟩ Sirje Toomla: mis on viirus ja mis haigus

Sirje Toomla Foto: Margus Ansu

Iga uus asi või nähtus – olgu see meeldiv või ebameeldiv –, mis meie maailma sisse murrab, vajab tähistajat ehk sõna, millega seda kutsuda. Viimase kolme kuu jooksul on kahtlemata plahvatuslikult kasvanud sõna «koroona» kasutamine. Keskealistele ja vanematele inimestele tähendas koroona tänini peamiselt piljardilaadset mängu, kus pallide asemel lüüakse kepi ja nn vanamehega mängulaua nurkades olevatesse aukudesse kettaid.

Nüüd aga teab igaüks, et koroona on ka viirus, ametlikult on selle haigust ja, mis veel hullem, paanikat külvava viiruse nimetus koroonaviirus SARS-CoV-2. Viirused, nagu me kooliajast võiksime teada – ja kui ei mäleta, siis nüüd, kui lapsed õpivad kodus, on lapsevanematel õige aeg põhikooli bioloogiaõpikust oma teadmisi värskendada –, on elusa ja eluta looduse piirimail asuvad üliväikesed bioobjektid. Seega – viirus ja selle põhjustatud haigus ei ole üks ja seesama.

Tavakasutuses on aga suur segadus sellega, mis on viirus ja mis haigus, kuidas nimetada viirust ja kuidas nimetada sellest põhjustatud haigust.

Meil leviv koroonaviirus põhjustab haigust Covid-19, see on ingliskeelne lühend sõnaühendist corona virus disease – koroonaviirushaigus – ning 19 tähistab selle esmatuvastamise aastat 2019. Covid-19 on liiga raskepärane ning tavakeeles võiks haigus olla lihtsalt koroona. Nagu gripp, mida põhjustab gripiviirus, või ebola, mida põhjustab ebolaviirus.

Tavakasutuses on aga suur segadus sellega, mis on viirus ja mis haigus, kuidas nimetada viirust ja kuidas nimetada sellest põhjustatud haigust.

Liigagi sageli on kirjutistes aga pandud kokku viiruse ja haiguse nimetus. Siltidelt saab lugeda, et mingis asutuses on koroonaviiruse Covid-19 tõttu võetud kasutusele ohutusmeetmed või mõnes artiklis kirjutataks vaheldumisi koroonaviiruse Covid-19 leviku tõkestamisest ning samas Covid-19sse haigestumisest.

Kuna viirus ja selle põhjustatud haigus aetakse segamini, on segi nagu puder ja kapsad ka see, kuidas neid kasutada koos tegusõnadega. Uudistesaates räägitakse kord koroonaviirusega nakatunutest, siis jälle koroonaviirusesse nakatunutest – ilmselt polnud tekstikoostajagi päris kindel, kumb kääne on õige, kas kaasa- või sisseütlev. Nakatuda saab haigusesse – nakatus grippi, tuberkuloosi, koroonasse ja kasvõi Covid-19sse – ning viirusega ehk nakatus koroonaviirusega. Vale pole ka seest­ütlev kääne, mida võib kasutada nii viiruse kui ka haiguse puhul: nakatus koroonast või koroonaviirusest, gripist või gripiviirusest, aga kindlasti mitte viirusesse.

Sama massiliselt saame lugeda ka seda, et siin või seal on keegi haigestunud koroonaviirusesse. No ei saa haigestuda viirusesse, haigusesse haigestutakse. Nii nagu me haigestume grippi, tuberkuloosi ja leetritesse, haigestume ka koroonasse, või kui kellelegi meeldib rohkem, siis Covid-19sse.