Mairo Rääsk: milleks uus gümnaasium?

Mairo Rääsk

FOTO: Sille Annuk

Katoliku hariduskeskus avab augustis 2020 Tartus uue gümnaasiumi, tööd alustab 24 õpilasega kümnes klass. Tugineme kolmele hariduse pikaajalisele eesmärgile: kvalifikatsiooni saavutamine, enesemääratlemine, sotsialiseerumine.

Erakoole on Eestis parajalt palju. Tegutsedes enamasti kogukondade toel, rikastavad nad hariduspilti. Pärast mõningasi ärevaid hetki paar aastat tagasi on ka poliitilisel tasandil nüüdseks mõistetud, et mitmekesisus hariduses on rikkus, mitte puudus ning riigi ülesanne peaks olema seda soodustada, mitte piirata.

Tartuski õpib erakoolides märkimisväärne hulk õpilasi. Viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud huvi erakoolide pakutava hariduse vastu väljendub ehk kõige selgemalt Tartu Erakooli näitel, mis on kiiresti kasvanud. Tartusse mahuvad veel kolm kristlikku põhikooli ja Tartu vanim erakool, Waldorfi kool. Kui põhihariduses on erakoolid Tartus hästi esindatud, seda paljuski tänu linna soosivale suhtumisele, siis gümnaasiumihariduses on neist seni tegev vaid üks – Waldorfi gümnaasium. See fakt räägib ilmekalt Tartus valitsevast konkurentsist.

Peale ühe klassikomplektiga väikse erakooli tegutsevad linnas viis suurt gümnaasiumi ning õppekohti on Tartu-suuruse linna tarvis isegi rohkem kui õppijaid, ja ehkki Tartusse on tuldud gümnaasiumiharidust omandama pikka aega teistestki Eesti piirkondadest, iseäranis Lõuna-Eestist, mahuksid kõik õpilased riigi ja omavalitsuse gümnaasiumidesse ära. Siit tekib põhjendatult küsimus: miks ja kellele on Tartus uut gümnaasiumi vaja?

Esmalt tuleb alustada hariduskeskusest. 1993. aastal asutatud väike algkool on ajapikku kasvanud 500 õpilasega tugeva kogukonnatundega lastead-põhikooliks. Kooli antav hea haridus on teada-tuntud, mida kinnitab ka fakt, et märkimisväärne hulk selle lõpetanutest astub Tartu tihedaima konkurentsiga gümnaasiumi. Ajapikku on kooliperel aga küpsenud soov liikuda hariduskeskusega järgmisse arengu­etappi ja avada õpilastele hariduskeskuse väärtustest lähtuv gümnaasiumiosa.

Noored rööprähklevad endiselt edasiõppimisvõimaluste padrikus ning teevad viimase hetke juhuvalikuid. Nagu õnnemäng, mis ometi ei peaks nii käima. Millest see räägib?

Ehkki hariduskeskuse põhialused rajanevad kristlikel väärtustel ja frantsiskaani õdede vaimsusel, pole kogukonnakooli ainueesmärk kristlus. Gümnaasiumiosa avamise mõte on kantud soovist arendada välja nüüdisaegne, õppijakeskne koolimudel, mis aitaks kaasa eeskätt nende põhimõtete rakendamisele, millest tänapäeva haridusteadlased enim räägivad. Nii tuginesime katoliku gümnaasiumi kontseptsiooni välja töötades tunnustatud haridusteadlase Gert Bista formuleeritud kolmele hariduse pikaajalisele eesmärgile: kvalifikatsiooni saavutamine, enesemääratlemine, sotsialiseerumine.

Ka Tartu ülikooli haridusteadlased professorid Äli Leijen ja Margus Pedaste on avalikkusele suunatud sõnavõttudes tõstnud esile vajaduse tegeleda Eesti haridussüsteemis senisest palju enam aineteadmiste omandamise kõrval ka kahe teise hariduse pikaajalise eesmärgiga. Teadmiste keskset rolli illustreerib Eesti õpilaste edu PISA testides, rahvusvahelistel olümpiaadidel ja teistel õpilasvõistlustel. Vähem räägitakse õpilaste koolistressist, koolirõõmust, enesekindluse arendamisest ja rahulolutunde tekitamisest, mis on teadmiste omandamise kõrval samaväärselt tähtsad.

Katoliku gümnaasiumi õppetegevuse ülesanne ei ole ülikooli järele aimata ning sellest inspireeritud tegevust läbi viia, vaid luua võimalused, et omandada teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitaksid teha noortel võimalikult teadlikke tulevikuvalikuid, pakkudes sealjuures laia klassikalist üldharidust, mida Euroopa kultuuriruumis on aastasadade vältel väärtustatud. See ei tähenda ranget eelistuste tegemist reaal- ja humanitaar­ainete vahel.

Katoliku hariduskeskuse gümnaasiumis on laiapõhjalise üldhariduse seisukohast kõik ained võrdselt olulised. Nii ei soovi me kultiveerida arusaamist, et kui keegi on kirjanduses väga tubli, siis matemaatikast arusaamisele võiksime vaadata läbi sõrmede või vastupidi.

Hea üldhariduse ja maailmapildi kujundamise seiskohast on selliste möönduste tegemine vildakas ning pikemas perspektiivis ohtlik ja õppijale kahjulik. Õpetamise ja õppe sisu edasiandmise põhiküsimus taandub oskusele luua aine sisust tähendus ja selle saavutamisel on keskne roll nii õpetajal kui ka õpilasel.

Hariduskeskuse gümnaasiumis lõimitakse kolm hariduse pikaajalist eesmärki tähendusliku õpetamise meetodi kaudu tervikuks. Tähenduse loomisel lähtutakse õppijast ning kursused peavad pakkuma võimalusi õppijal ise, lähtudes oma huvidest ja vajadusest, tähenduslikkus leida ning selle alusel uus teadmine luua. Selline lähenemine on Eestis uudne. Siinkirjutaja sai sellega lähemalt tuttavaks Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi korraldatud pikemal koolitusel, mida soovitan kõigile haridustöötajatele.

Loodava gümnaasiumi eesmärk on arendada ja jõustada õpilasi tegema teadlikke, tulevikku suunatud valikuid. Mäletan hästi, milline peataolek valitses edasiõppimise asjus abituuriumi lõpus minu klassikaaslaste ja sõprade hulgas ning kui paljud meist tegid täiesti juhuslikke, pikema kaalutlemiseta valikuid.

Gümnaasiumiharidus on teadmiste omandamise poole tugevalt kaldu ning vähem pööratakse tähelepanu õppija enesearengule ja teadlikkuse suurendamisele endast ja oma tugevusest.

Imestusega avastasin mõni aeg tagasi, et sisuliselt pole viimase 20 aasta jooksul selles vallas suurt midagi muutunud – noored rööprähklevad endiselt edasiõppimisvõimaluste padrikus ning teevad viimase hetke juhuvalikuid. Nagu õnnemäng, mis ometi ei peaks nii käima. Millest see räägib? Esmalt sellest, millest räägivad Tartu ülikooli haridusteadlased Leijen ja Pedaste – meie gümnaasiumiharidus on teadmiste omandamise poole tugevalt kaldu ning vähem pööratakse tähelepanu õppija enesearengule ja teadlikkuse suurendamisele endast ja oma tugevusest.

Karjäärivalik ei pea tähendama ega saagi tähendada karjäärinõustajaga kord aastas kohtumist, vaid sihipärast tegevust kogu gümnaasiumiaja vältel, sest mida muud kui hüppelaud järgmiseks haridusastmeks gümnaasium sisuliselt on.

Loodavas gümnaasiumis pööratakse õppija enesemääratlusele ja karjäärivalikule väga suurt tähelepanu. Nii hakkab ühe uuendusena gümnaasiumis tööle karjäärinõustaja, kes koostöös aineõpetajatega suunab noori ja jõustab neid soovitud sihtide poole liikumisel.

Uue gümnaasiumi suur eesmärk on oma soovidest, oskustest ja tugevusest teadlikumate noorte kujundamine. Parem teadlikkus endast ja oma tugevusest võimaldab noortel teha teadlikum karjäärivalik ning nad kohanevad paremini muutustega tööturul. Katoliku hariduskeskuse gümnaasiumi siht on enesekindlad, rahulolevad ja õnnelikud noored.

Hariduse suuremast sidususest ühiskonnaga räägitakse palju ja kõigil tasanditel. Kuidas saame ülikoolides õppivatelt noortelt eeldada orgaanilist valmisolekut aktiivseks hoiakuks ja ettevõtlikkuseks? Räägime ju, et ühiskonnas võiks olla rohkem ettevõtlikkust.

Üks võimalus hoiakuid positiivselt suunata on muuta gümnaasiumiõppe auditoorset teoreetilist lähenemist. Viimastel aastatel on selles vallas toimunud mitu positiivset muutust, aga vaja oleks teha enam. Erinevate nähtuste ja ühiskondlike ilmingute paremaks mõistmiseks ja tajumiseks, sealhulgas harjumuste ja kogemuste omandamiseks, oleks väga vaja, et haridussüsteem oleks ühiskonnaga rohkem ja orgaaniliselt seotud juba varasemates kooliastmetes, mitte alles ülikoolis.

Suurem sidusus auditoorsete tundide ja õppekäikude, praktikumide ja ekskursioonide vahel aitab õpitava sisu paremini mõista ning loob harjumuse ja valimisoleku maailma ka teistviisi tajuda ning sellest paremini aru saada. Nende eesmärkide saavutamiseks oleme kavandanud gümnaasiumi ainekursuste mahust kolmandiku korraldada väljaspool koolimaja – õppekäikude, praktikumide ja ekskursioonide vormis. Selle ellu viimiseks pole Eestis Tartust paremat õppetaristut.

Tagasi üles