Tulevikku lükkuv olümpia nõudis sportlastelt aastaid pingutusi

Lenel Karu
, reporter
Copy
Judoka Mattias Kuusik unistas märtsi alguses veel Tokyo olümpiapääsmest, kuid nüüd treenib tatamilt kaugel.
Judoka Mattias Kuusik unistas märtsi alguses veel Tokyo olümpiapääsmest, kuid nüüd treenib tatamilt kaugel. Foto: Sille Annuk

Kui märtsi alguses tehti spordimaailmas kõrgeid panuseid olümpiapääsmete nimel, siis mõne nädalaga kulutulena üle maailma levinud koroonaviirus sundis rahvusvahelise olümpiakomitee eile kinnitama otsuse, et ajaloos esimest korda lükatakse Tokyo suveolümpiamängud edasi.

Mida tunnevad aga need, kes on lugematul arvul tunde suure eesmärgi nimel pingutanud? On pettumust, kuid hoolimata sellest hoiavad nad oma vormi ning sihti silme ees.

Teekond oli paigas

Kui oled millegi kallal nii kaua vaeva näinud ja siis midagi lõpuks ikkagi samal suvel ei toimu, võtab natuke aega, et kõik kohale jõuaks.

Eesti judokoondise liige, Tartust pärit Mattias Kuusik pidi möödunud sügisel vigastuse tõttu treeningutelt mitmeks kuuks eemale jääma. Märtsi alguses, vahetult enne ülemaailmset spordivõistluste keeldu, oli ta pärast pikka pausi tagasi tulnud oma esimeselt võistluselt, kus saavutas seitsmenda koha.

Nädala pärast pidid algama välisvõistlused, millega oleks tulnud hakata koguma punkte olümpiale pääsemiseks.

«Mul olid kindlad plaanid, nädala pärast pidanuksin juba Marokos maadlema, kus olid mängus kõrged olümpiapunktid,» rääkis Mattias Kuusik. «Edasi pidi tulema Venemaa Grand Slam, aprillis võistlused Türgis, mais Euroopa meistrivõistlused ning Aserbaidžaani Grand Slam.»

Kõik need võistlused olid seotud eesmärgiga pääseda Tokyosse. Kuid sel kevadel ei peeta võistlusi, ei peeta ka olümpiat. Kuusik tunnistas, et oli alguses võistluste ärajäämise tõttu pettunud, aga näeb nüüd asja teisest vaatenurgast.

«Selge on see, et kui olümpia lükatakse edasi, pikeneb kvalifikatsiooniperiood ning see omakorda avab mulle uusi võimalusi, et leida sobivaid võistlusi, kus punkte jahtida,» ütles ta.

Kuusik oli oma vormi ajastanud kevadeks ning keeruline on uuesti otsast peale alustada. «Nüüd tuleb jälle alustada raskeid treeninguid, et uuteks võistlusteks olla väga heas vormis,» rääkis ta. «See nõuab väga suurt vaimutugevust. Treeneritel on raske ülesanne koostada hea treeninguplaan seisus, kus me ei tea, millal üldse avaneb võimalus uuesti võistelda.»

Kuigi teave liikus Kuusiku sõnul piisavalt kiiresti, on õhus probleeme, mis vajaksid konkreetseid otsuseid, et sportlased saaksid oma treeninguid kavandada.

«Praegu tundub, et mais ei saa samuti võistelda, aga võikski tulla konkreetne otsus, et mais võistlusi ei toimu. See aitaks vähemalt treeninguplaani paremini koostada,» sõnas Kuusik, kes eriolukorra tõttu puhkepause ei tee ning jätkab iseseisvaid treeninguid.

Et võimalikult vähe teiste inimestega kokku puutuda, jättis Kuusik ära treeningud Tallinnas koos teiste olümpia­sportlastega, tatamil judotreeninguid ta praegu jätkata ei saa.

Treeningud on nüüd pikemad ja suuremate koormustega, kolm korda nädalas arendab ta vastupidavust koos oma jõusaalitreeneriga Raja tänava pargis. «Õnneks on meil sangpommid ja muud lisavahendid, mis aitavad treeningutele kaasa,» märkis Kuusik. Ta käib ka jooksmas, sõidab jalgrattaga, teeb võimalikke eritreeninguid, laiendab oma teadmisi lihashooldusest ja jälgib judot videote vahendusel.

Nüüd keelas Tartu linn mängu- ja spordiväljakutel viibimise ning judokal tuleb jõutreeninguteks otsida uus koht otsida. «Otsuseid tuleb austada, seega peab jõutreeninguid tegema mujal. Vahendid on siiski olemas ja nii leiame ka lahenduse, kuidas jätkata,» kinnitas ta. «Annan endast parima, et üldfüüsilise treeningu osas oleksin väga heas konditsioonis kuni judo­treeningud jätkuvad.»

Judoka Mattias Kuusik unistas märtsi alguses veel Tokyo olümpiapääsmest, kuid nüüd treenib tatamilt kaugel.
Judoka Mattias Kuusik unistas märtsi alguses veel Tokyo olümpiapääsmest, kuid nüüd treenib tatamilt kaugel. Foto: Sille Annuk

Päevaga muutus kõik

Eesti naiste sulgpalli olümpialootus Kristin Kuuba oli vahetult enne kriisiolukorda endale trumbid kätte mänginud. Tal oli koos olümpiale pääsemiseks vajaminev kogus punkte, parasjagu treenis Kuuba ennast Taanis laagris.

«Mu viimane sulgpallitreening Taanis oli 12. märtsil, päev enne kuulutati välja eriolukord,» rääkis Kristin Kuuba. «Hommikul oli üsna huvitav treeningule jalutada täiesti inimtühjadel tänavatel, kus just eelmisel päeval lapsed kooli ja vanemad tööle olid sõitnud.»

Ta ei varja, et on praegu pettunud, sest töö olümpiapääsme nimel on käinud kaua. «See olukord on pettumus, sest kui oled millegi kallal nii kaua vaeva näinud ja siis midagi lõpuks ikkagi samal suvel ei toimu, võtab natuke aega, et kõik kohale jõuaks,» selgitas Kuuba.

Ta lisas, et kõige tähtsam on inimeste tervis ja hea on vähemalt see, et olümpia täiesti ära ei jää.

«Olen olümpiaks valmistunud aastaid. Ma ei taha öelda, et kogu ettevalmistus lendab nüüd tuulde. Pigem olen selle ajaga palju õppinud ja tõstnud oma mängutaset,» sõnas Kuuba.

Tema hinnangul on spordimaailmas viiruse vastu õigesti reageeritud, kuid sulgpallimaailmas jäädi sellega veidi hiljaks. «Aasta tähtsaim võistlus All England peeti sel ajal, kui paljudes riikides oli juba eriolukord välja kuulutatud. Arvan, et selline käitumine oli riskantne,» märkis Kuuba, kes treenib edasi ja jääb ootama järgmist võimalust.

Sulgpallur Kristin Kuuba pääse olümpiale oli enne viirusepuhangut kindlustatud.
Sulgpallur Kristin Kuuba pääse olümpiale oli enne viirusepuhangut kindlustatud. Foto: Kristjan Teedema

Keldrisse ehitatud jõusaal

Aerutaja Kaspar Sula oli nädal enne karantiini Eestisse saabunud ning nautis puhkust pärast veelaagrit Türgis. 

«Vorm oli väga hea, olin juba elu parimas vormis ja lihvimiseks oli veel ruumi. Ainuke olulisem siht oli ja on Tokyo olümpiamängud,» meenutas Kaspar Sula, kes hindab oma füüsilist vormi praegugi väga heaks. Oma šanse pidas ta olümpiapileti jaoks väga heaks ning viimasest treeningust enne eriolukorda mäletab aerutaja Anne kanali jahedat vett. Viiruse tõsidust ei osanud ta sel hetkel hinnata.

«Sel momendil ma veel ei mõistnud olukorra mastaapi. Pettumust võib olla nii palju, et sai kõva töö tehtud, et hooaja alguses kohe heas hoos olla, aga hetkel ei teki realiseerimisvõimalust,» rääkis Sula. Rõõmu valmistab praegu see, et olümpia siiski toimub.

«Ehk on see mulle isegi hea, sest elasin eelmisel hooajal läbi tõsise seljatrauma ja nüüd on veel rohkem tervenemiseks aega. Aga sportlane seab ennast valmis ka psühholoogiliselt ning järsku tekib justkui väike tühjus, et mis nüüd teha,» tunnistas Sula.

Ta kavatseb oma plaanid ümber teha ning jätkab treeningutega, kuid hoiab igapäevaselt Anne kanalil silma peal.

«Hommikuti lapsega vankritiirul vaatan Anne kanali tingimused üle. Nii mõnelgi hommikul on vesi jääs olnud ja kuna lõunalaagrisse paremaid tingimusi otsima minna ei saa, siis olengi nendel hommikutel teinud jalgrattatreeningu või keldrisse rajatud ajutises jõusaalis jõutreeningu,» selgitas Sula.

Möödunud aastal esines Kaspar Sula (paremalt esimene) edukalt mitmel välisvõistlusel, näiteks Leedu meistrivõistlustel 2019. aasta suve lõpus, kus jäi viiendaks.
Möödunud aastal esines Kaspar Sula (paremalt esimene) edukalt mitmel välisvõistlusel, näiteks Leedu meistrivõistlustel 2019. aasta suve lõpus, kus jäi viiendaks. Foto: Erakogu

Lootus püsib

Vahetult enne eriolukorda panid Tartu võimlejad oma oskused proovile erinevatel rahvusvahelistel võistlustel. Äsja oli lõppenud Tartus toimunud Miss Valentine Tartu Grand Prix ning Eesti iluvõimlemiskoondis tegi olulisi pingutusi olümpiapääsme nimel.

Võimlemisklubi Janika juht Janika Mölder ütles, et Tokyo olümpiamängude edasi lükkamine hoiab siiski motivatsiooni üleval.

«Olümpia edasi lükkamine annab kõigile lootust juurde ja innustab sportlasi edasi töötama. Iga sportlase unistus on pääseda olümpiale ning selle nimel tehakse tööd lapsepõlvest saadik,» selgitas Janika Mölder.

Tema sõnul tuleb kõigil oodata ära õige aeg ja koht, kuigi on tõenäoline, et olümpia nimel treenitakse viimse piirini.

«Sageli ohverdatakse nii oma isiklik elu või tervis, aga usun, et mängud aasta jagu edasi lükata on ainuõige. Sellises ülemaailmses kriisi oleks väga ohtlik tervisega riskida,» kinnitas Mölder.

Jääb loota, et maailmas olukord stabiliseerub ja kõik sportlased saavad peagi tagasi oma igapäevase rutiini pöörduda. 

Janika Mölder on vedanud üle 25 aasta eest võimlemisturniiri Miss Valentine ning tänavu jälgis ta võistlust enne eriolukorda suure rõõmuga.
Janika Mölder on vedanud üle 25 aasta eest võimlemisturniiri Miss Valentine ning tänavu jälgis ta võistlust enne eriolukorda suure rõõmuga. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles