Koolilaste koduõpe jätkub tõenäoliselt vähemalt maini

Lõpueksamid. Foto: Arvo Meeks

Eriolukorra tõttu lükatakse edasi gümnaasiumi lõpueksamid, otsustas haridus- ja teadusministeerium. Samuti jätkub igas eas õppurite kaugõpe veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.

Eriolukorras ei saa teha ka keeletasemete eksameid, teste ega tasemetöid. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest. Uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks, teatas eile haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

«Kindlasti ei alusta me eksameid varem, kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,» sõnas Reps. Juhul kui eriolukorda pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Vanematel topeltkoormus

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolide kui ka paljude gümnaasiumide esindajad ministeeriumile kinnitanud, et nad otsivad sobilikke lahendusi ja on valmis paindlikult tegutsema.

Vähemalt mai alguseni jätkuv kodune kaugõpe paneb suurema koorma neile lapsevanematele, kes peavad kodus töötama ja samal ajal aitama lapsi koolitöödes. «Pean ise osalema veebi teel koosolekutel, koolitustel ja videokõnedes ning olen kodukontori selleks keldrikorrusele sisse sättinud,» rääkis Fujitsu ärikliendi tehnilise toena töötav Terhi Roll. «Hirmuga vahel kuulen, kuidas lapsed Lego kaste ümber kallavad või ise külmikust süüa võtavad, aga alati ei saa minna appi.»

Hirmuga vahel kuulen, kuidas lapsed Lego kaste ümber kallavad või ise külmikust süüa võtavad, aga alati ei saa minna appi, ütles kolme lapse ema Terhi Roll.

Rollil on kodus kolm last: kaks lasteaiaealised ja üks käib algkoolis. «Ausalt, koolilapsega on isegi kergem kui noorematega,» nentis ta. «Õnneks on nad enamasti sõnakuulelikud ega tule mind töö ajal segama, aga siiski ei saa neid terve päev kinni hoida. Tahavad ikka välja või muutuvad õhtuks väga sõgedaks ja see kurnab kõiki.»

Rolli kogemuse põhjal tuleb kasuks see, kui mitme lapsega peres on graafik, millest ka kinni hoitakse. Pereisa Tõnis Roll käib tööl edasi ning naise arvates oleks olukord võib-olla keerulisem, kui ka mees peaks kodukontori sisse seadma.

Rohkem suhelda

Raatuse kooli põhikooli loodusainete õpetaja Lauri Kõla­metsa sõnul on eriolukorras õpetajatele kõige keerulisem, et nad peavad vahetult suhtlema õpilaste, lapsevanemate, teiste õpetajate ja kooli juhtkonnaga. «Olukord on uus kõigile ja pigem tuleb rõhku panna liigsele suhtlemisele, kui jääda vastustes kidakeelseks,» leidis Kõlamets.

Laste ja lapsevanemate seisukohast on tema sõnul keeruline panna toimima vanemate töötamine ja laste toetamine. «Kui puudub iseseisva töö tegemise oskus, läheb koolitöö tegemine raskemalt. Väiksemad vajavad rohkem kodust tuge kui kaks ülemist kooliastet,» märkis ta.

Eksamitegijate kohta ütles ta, et eksamiteks ei valmistutagi lühikese aja jooksul, vaid pikemalt kogu õppeaasta vältel. «Valmistumiseks on nüüd aega rohkemgi,» lisas õpetaja Kõlamets.

Üks viis lapsevanemate koormust mõneks ajaks vähendada oleks kevadvaheaeg ettepoole tõsta, ent haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurmi sõnul seda praegu kavas pole.

«Õppetöö ei peatu ja kuigi paljudel on nüüd koormus suurem, on pilt oodatust rõõmsam, kodudes saadakse kenasti hakkama, aga palju sõltub lapsevanemate toest,» teatas ta. Kurmi sõnul tasub olla tänulik Eesti e-võimalustele, mis on koduõppe korraldamisel andnud olulisi lahendusi.