Juhani Jaeger: majanduse päästerõngaid ei või huupi pilduda

Juhani Jaeger Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsuse ja Tartumaa ettevõtjate ettepanekud valitsusele (TPM, 23.3) koroonakriisis ettevõtlussektori toetamiseks ei aita ühiskonnal toime tulla kriisijärgses maailmas.

Alanud kriis paneb kogu majanduse vaieldamatult raskesse olukorda. Mitmete teenuste ja kaupade nõudlus ja pakkumine muutub, mis tähendab ettevõtlussektorile uusi kaotajaid ja uusi võitjaid. Riigi toetuse järele tunnevad puudust nii inimesed kui ka ettevõtted. Allpool keskendun ettevõtetele.

Riigi ülesanne kujunenud olukorras peaks olema minimeerida kriisieelsetest majandussuhetest kriisijärgsetesse ülemineku ühiskondlikku mõju. Seejuures tuleb vältida ühe või teise kauba- või teenuseliigi eelistamist. Nende positsiooni määrab turg. Linnavalitsuse ja ettevõtjate ettepanekud seevastu lähevad mööda kõige olulisemast: kuidas tulla toime kriisist välja tuleval turul.

Linnapea Urmas Klaas põhjendab tehtavaid ettepanekuid asjaoluga, et mitmed ettevõtjad on nõudluse puudumise pärast teenuse pakkumise peatanud. Toetada ettevõtlussektorit nõudluse puudumise tõttu on olemuslikult vale. Selline toetus­mudel on suunatud  k r i i s i e e l s e t e  tarbimiseelistuste ja neist tulenevate majandussuhete taastamisele. Koroonapuhangu tekitatud ühiskondlik raputus muudab aga tarbimiseelistusi tõenäoliselt pikaks ajaks. Lühinägelik lootus vana taastamisele tuleb asendada elujõulisuse tagamisega  k r i i s i j ä r g s e s  maailmas.

Kui majanduses toimuvad struktuursed muutused, saab ka kõige kõhukam riigikassa enne tühjaks, kui suudab kunstlikult ennistada kriisieelse turu.

Mingite kaupade ja teenuste tarbimine kriisi tagajärjel väheneb ja mingite osa jääb samaks või isegi suureneb. Sellest asjaolust läheb Tartu linnavalitsuse ja Tartumaa ettevõtjate üleskutse mööda.

Kui majanduses toimuvad struktuursed muutused, saab ka kõige kõhukam riigikassa enne tühjaks, kui suudab kunstlikult ennistada kriisieelse turu. Probleemide põhjused aga jäävad.

Toetada tuleb inimesi, et hoida ühiskonna turvatunnet ja tuleviku töökäsi. Toetada tuleb ettevõtjaid, kes pakuvad kriisi järel konkurentsivõimelist kaupa ja teenust.

Just need on ettevõtjad, kes hakkavad andma tööd inimestele, kes kaotasid töö väheneva nõudlusega sektorites. Nende ettevõtete töötajaskond loob tarbimise kaudu uut raharinglust ning sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi ülevalpidamiseks hädavajalikku maksutulu.

Milliseks kujuneb tarbijate nõudlus mitmesuguste kaupade ja teenuste järele, me praegu ei tea. Selle paneb turg paika tulevikus. Siit lähtuvalt peab meetmete pakett olema piisavalt paindlik ja lähtuma ettevõtja äriplaanist, mis teeb eelistatuimaks toetusviisiks riiklikud garantiid ja laenud (neid käsitleb Tartu linnavalitsuse ja ettevõtjate ettepaneku punkt 3).

Inimesed ootavad praegu turvatunde taastamist. Sellele ei aita kaasa petlike piltide loomine, et kriisijärgne ja -eelne elukorraldus on üks ühele samastatavad ja küsimus on ainult rahasüstis. Turvatunde taastab taastuv turumajandus.