Positiivse lisaeelarve asemel tulid ranged säästumeetmed

Annelinna gümnaasiumi remondiks on linnaeelarves ette nähtud 9,6 miljonit eurot ja linnavalitsuse kinnitusel ehitatakse koolimaja valmis. Kristjan Teedema

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu eelarve on praegu 208 miljonit eurot, kevadel plaanis linnavalitsus viie miljoni euro suurust lisaeelarvet. Selle koostamine pandi aga seisma ning eilseks pidid linnavalitsuse osakonnad kokku lööma koroonakriisi senised kulud ja reastama tööd, mida saab ära jätta või edasi lükata. Täna peaks olema esimene suurem arutelu selle üle, kuidas edasi.

«Ametlikke prognoosandmeid ei ole ja neid on raske saada. Püüame ennustada, aga iga päev tuleb uusi sõnumeid,» ütles Tartu rahandusosakonna juhataja Külli Lust. «Me ei tea, mida riik mõtleb. Eelmine kord kärpis riik kohalikke omavalitsusi ka. Olen püüdnud ühendust saada rahandusministeeriumi ametnikega, aga nemadki ei tea. Arvudest ei oska rääkida. Kõik on soolapuhumine.»

Ükshaaval kaalumine

Lust on varem viidanud viimatise masu kogemusele ja pakkunud, et paarkümmend miljonit eurot võib linnaeelarvele miinust tulla. Tartu rahanduse abilinnapea Gea Kangilaski kuulis sama hinnangut ka eile hommikul. «Selle raskus jääb ilmselt teise poolaastasse, kui hakkab välja paistma laekumata tulu,» ütles Kangilaski.

Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.

FOTO: Sille Annuk

Lust jäi aga enda juurde: andmeid on liiga vähe, rahandusministeeriumi prognoosi lubatakse 3. aprillil. «Hakkasime eelarvestrateegiat tegema kaks nädalat tagasi, praegu on endal ka seda imelik lugeda,» nentis ta.

Linnavalitsuses on reegel, et kõik soetused ja hanked, mille hind on üle 10 000 euro – isegi kui need on eelarves nimetatud –, vajavad üleotsustamist. Linnavalitsuse uue loata neid välja kuulutada ei või.

Kui hange on juba tehtud, tehakse töö ka ära. Näiteks on linnapea Urmas Klaas öelnud, et Annelinna gümnaasiumi põhjalik ümberehitus viiakse kindlasti lõpule.

Samuti ei ole pidurdust ette näha Riia-Vaksali ristmiku ümberehitustöödel, sest euroraha on mängus ja ettevalmistustööd tehtud. Eurorahast linn loobuda ei taha ja trahvid oleksid soolased.

Tohutult palju teadmatust, eelarve suur miinus on tõenäoline, möönis Tartu abilinnapea Gea Kangilaski.

Ometi ütles linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak, et muretseda on põhjust küllaga. Kas materjali saab tarnida, kas töötegijad püsivad terved? Vaksali tänava sõlme ehitusel peaksid juunis saabuma raudteetammi alla tunnelit puurima itaallased. Kas nad ikka saavad tulla?

Samas võib kärpeid tulla ka pikaajaliste hooldushangete puhul, kui läbirääkimistel õnnestub kokku leppida töömahu vähendamises – masu ajal nii oli, tänavakoristusmasinad hakkasid harvemini sõitma.

Esimene kokkuvõte

«Teisipäeval koguneme eelarveteemat arutama,» ütles Kangilaski eile. «Esmaspäev oli tähtaeg, kõik osakonnad pidid saatma ülevaate eriolukorrast tulenevatest kuludest, need pole veel kokku löödud. Ka prognoosi laekuvatest tuludest. Linnavarade ja linnamajanduse osakonnal palusime prioriseerida investeeringuid: mis on olulisim ära teha, mida saab edasi lükata, kust kokku hoida.»

Suurim erakorraline kulu on teada: kuueks nädalaks lapsevanemate lasteaiatasust vabastamine maksab 700 000 eurot.

«Väga teeb muret, et valitsuselt ei ole mingitki sõnumit, kas minnakse kohaliku omavalitsuse tulude kallale või ei,» märkis Kangilaski. «Kas saame arvestada, kas kõik seni seadusega paikapandu jääb? Ei saa arvestada ka sellega, kas valitsus katab kuidagigi kohalikule omavalitsusele kriisiga seotud erakorralisi kulusid. Tahaksime kindlust, et omavalitsustele raha eraldamise arvutusvalemite kallale ei minda. Tohutult palju teadmatust, eelarve suur miinus on tõenäoline.»

Mida edasi lükatakse, on vara öelda. «Kus on selge, et linn saab sisse tuua lisaraha, neist investeeringutest hoiame kinni,» ütles Kangilaski. «Mida võib ära jätta, on täiel määral linnaeelarvest rahastatavad asjad. Peame selle üle vaidlema.» Näiteks jalgpallihalli tarvis on riik lubanud toetust 600 000 eurot, lasteaedadele on riik lubanud renoveerimistoetust. Aga näiteks vabastajate monumendi rajamise 130 000 eurot saab ehk lükata tulevasse aastasse.

«Kui inimene loeb praegu eelarvet ja arvab, et kõik see saabki tehtud, siis seda kinnitada ei saa,» nentis Haak. «Kellelgi ei ole pilti ees, kui suur auk meid ees ootab. Elame suuresti üksikisiku tulumaksust, aga kui inimestel ei ole tööd, kui nad ära koondatakse, siis seda tulu ei ole. Kui avalik sektor tellimusi kokku tõmbab, annab see lumepallile hoogu veel juurde.»

Tagasi üles
Back