Peipsil kaldavõrkudega särge püüdvad kalastajad eksivad nõuete vastu

Peipsi järv. Foto: Kristjan Teedema

1. märtsist peale, mil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel algas kalastuskaartide alusel püük kaldavõrkudega, on keskkonnainspektsioon tuvastanud arvukalt seaduserikkumisi, mis on seotud võrkude püügile asetamise ning tähistamise ja märgistamisega.

«Paljudel juhtudel võetakse kalastuskaart kaldavõrguga püügiks, aga unustatakse vaadata kehtivaid nõudeid nende kasutamiseks. Kalastuskaardi omanik peab meeles pidama, et kalastuskaardi soetamine ei anna üksnes õigust võrgupüügiks, vaid sellega tuleb ka kaasa kohustus täita kalapüüginõudeid,» märkis keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask.

Kolme nädala jooksul on keskkonnainspektsioon olnud sunnitud eemaldama Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 22 korral kaldavõrke, mille püügile asetamisel oli eiratud kalapüüginõudeid. Üheksal korral oli püügile asetatud keelatud silmasuurustega kaldavõrke ning kolmel korral on kahe erineva kalastuskaardi alusel püügile seatud nakkevõrgud ühendatud jadasse.

Kümnel korral on inspektorid leidnud kaldavõrke ja nende jadasid (kokku 22 võrku), millel puudus korrektne tähistus ja märgistus, mistõttu ei olnud võimalik veekogul püügivahendite omanikke tuvastada.

Lisaks on keskkonnainspektsioon pidanud tegema kalastuskaartide omanikele telefoni teel kümneid märkusi ja suulisi hoiatusi väiksemate seaduserikkumiste eest. Hoiatusi on tulnud teha märkelippude värvuse, märgistuse ja vahekauguse tõttu, samuti märkelippude hoidmise eest veekogus ilma püügivahenditeta.

Kuna särjepüügihooaeg kaldavõrkudega kestab maikuuni, selgitab inspektsioon kalastajatele näitlikult, kuidas peab kaldavõrgu püügile asetama ning selle märgistama ja tähistama.