Linna abiline pole üksiku eaka ainus õlekõrs

Päevakeskus Kalda on küll suletud, kuid sealsed hooldustöötajad jätkavad igapäevaste teenuste pakumist ning aitavad inimestel hädavajalik koju kätte toimetada. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Praegu tuleb ka tervetel püsida võimalikult palju kodus. Aastates inimeste igapäevategemiste eest soovitatakse hoolt kanda nende lähedastel. Kõigil üksikutel inimestel ei ole aga lahendusi varnast võtta ning sotsiaaltöötaja on tihti esimene, kelle poole hädas pöördutakse. 

Kriisiolukorras on Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonda pöördunud sadu uusi abivajajaid.

Pole vaja karta

Enne sotsiaaltöötajaga ühenduse võtmist tasuks olukord rahulikult läbi mõelda ning kaaluda, kas keegi naabritest või lähedastest saaks eluks hädavajalike teenuste kätte saamisega aidata, soovitas Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja Merle Liivak.

«Esmalt tasub hinnata, kas olukord on pereringis või lähedaste hulgas lahendatav,» ütles ta. «Oleme saanud ka selliseid pöördumisi, et eakas inimene vajab abi, kuigi tegelikult teame, et tal on täiskasvanud lapsed, kes saaksid ehk aidata.»

Kui lähedased on jäänud haigeks ja eaka juurde minna ei riski, võib sellest julgelt märku anda ja hooldustöötajad on valmis aitama. Liivaku sõnul on üksikud inimesed üles leida Tartu linna esmane ülesanne, aga sotsiaaltöötaja ei ole ainus õlekõrs, kui lähiringis on kellelgi võimalik aidata. Ta selgitas, et abistada saab ka kontaktivabalt, näiteks helistada ja jätta toidupakk ukse taha.

Koduhooldust saab Tartu linnas ligi 600 inimest. Neile toovad hooldustöötajad koju ravimid ja toidu, viivad välja pürgi, koristavad või aitavad pesta. Nendel, kes oma tervisliku seisundi tõttu ise toitu valmistada ei saa, aitab linn sooja toidu koju tellida. Selline abi on oluline aasta ringi.

Tuleks hetk mõelda, mida ma ise saan teha. Äkki saan naabritädilt küsida, mida ta poest soovib, ütles Tartu sotsiaaltöö juht Merle Liivak.

Kalda päevakeskuse sotsiaal- ja hooldustöötajate igapäevaellu ei ole kriis suuri muutusi toonud. Eakad on rahulikud ja töö kulgeb stabiilselt. Peamiselt pakutakse koduteenust varasematele hoolealustele. «Meil on ligi 450 lepingulist klienti. Uusi abivajajaid massides juurde pole tulnud,» ütles Kalda päevakeskuse juhataja Annika Sõna.

Kalda päevakeskus andis linnavalitsusele kriisiolukorras teada, et neil on võimalik vähendada igapäevast kodukoristust ning aidata uusi abivajajaid, kes üksi hakkama ei saa. Mõned abivajajad on ka lisandunud.

Uue hoolealuse külastamisele eelneb taustauuring, mille käigus veendutakse, et tal pole omakseid või tuttavaid, kes saaksid aidata. «Inimesega peetakse lühike vestlus, et mõista, kes ta on või milline on tema tervislik seisund,» selgitas Sõna. «Oluline on see, et abivajaja hooldustöötajat ei kardaks. Eakad inimesed ei usalda igaüht, kes nende ukse taha tuleb.»

Umbusaldus on eriti praegusel ajal väga põhjendatud: koduhooldustöötaja on inimene nagu iga teine, käinud võib-olla viies poes ja mitme inimese juures. «Seda teades võib mõni ehmuda niivõrd, et läheb ikkagi ise poodi,» märkis Sõna. Ta kinnitas, et kõik Kalda päevakeskuse töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid ja lähtuvad hügieenireeglitest.

Iga juhtum eraldi

Iga abipalvega linna poole pöörduva inimese olukord on erinev. Eriolukorras võib tekkida juurde palju uusi hädasolijaid ja see nõuab head kavandamist, kuidas kõigile soovijatele abi tagada.

«Meie töötajad analüüsivad iga üksikjuhtumit eraldi ning kaaluvad telefoni või kirja teel või Skype’i vahendusel suheldes, mida probleemi korral teha,» selgitas Liivak. Uute pöördujate mured ei ole seotud ainult karantiinis püsimisega. Küsimusi esitatakse tervishoiuasutuste lahtioleku, transpordi või külastuskeeldude kohta. «Ebamäärasust ja teadmatust on küsijatel praegu palju,» lausus Liivak.

Kriisiolukorras tasub kõigil inimestel tähelepanelikumalt enda ümber ringi vaadata.

«Tuleks hetk mõelda, mida ma ise saan teha. Äkki saan naabritädilt küsida, mida ta poest soovib,» tõi Liivak näite.