KIRI: emakeeleausambad
Vikerraadio «Mnemoturniiris» oli küsimus: taheti teada üht haruldast ja maailmas omalaadset ainukest mälestuskivi või ausammast kogu maailmas.
Targad mõtlesid vastuse välja – Kadrina emakeeleausammas, mille avamisel 21. mail 1994 kõneles Mikk Mikiver, õnnistas Virumaa praost Peeter Kaldur. Lihtsasse, Järvamaalt toonasest Albu vallast pärit graniitrahnu on raiutud «Sõna seob». Samba saamisloost on ilmunud raamatuke (1994), selle esikaanelgi: «Sõna seob. Kadrina emakeeleausammas».
Aga on veel teinegi emakeele mälestussammas. Olgugi et see asub meist väga kaugel, Toronto lähedal Kotkajärvel kuulsas eestlaste kogunemiskohas, rajatud 1988. aastal. Samba idee ja projekti autor oli ajakirjanik, kooliõpetaja ja noortejuht Heino Jõe (1913–1990).
Samba avamise puhuks on ta kirjutanud raamatukese «Ilus emakeel» ja selle tiitellehel seisab: «Tahan alati rääkida ilusat emakeelt ja võidelda eesti keele eest». Laste korjatud kividest alusele toetuvad tõotusteploki neli paneeli, igaühel neist 12 noorte käejälgede ja nimetähtedega tsemenditahvlit, kokku 48. Nüüdseks on kaugused kadunud ja Kotkajärve lastelaagris on Eestistki paljud käinud kasvatajaametit pidamas.
Nii ühest kui teisest emakeele ausambast on kirjutanud näiteks Kultuur ja Elu juunis 1994.