/nginx/o/2020/03/22/13020409t1h1494.jpg)
RMK nõukogu liige Peeter Ernits kutsus veebruaris arutama teemal «Alanud on kolmas metsa sõda». Ta mainis, et Lätist on tulemas üraskid, mis kahjustavad meie metsi. Meil tuleb üraskite sigimise vältimiseks hoida mets tuulemurrust, haigetest puudest ja värskelt lõigatud puudest puhas.
Tundub, et metsasõda Eestis ei lõpe enne, kui metsamajandamise nimel hakatakse metsi tegelikult hooldama, mitte enam lageraietega hävitama. Praegusel puhul metsa hooldusraie asendamisel lageraietega loome teadlikult tuulekoridore, kus tormi eest kaitseta metsas tekib veel enam tuulemurdu.
RMK hallata on 1 029 902 hektarit Eesti riigimetsa. See tähendab, et igal inimesel on riigimetsas ligi 0,8 hektarit. Metsa nimetatakse Eesti roheliseks kullaks ja põlevkivi pruuniks kullaks. Hoolimata värvuse erinevusest peab neid loodusvarasid oskuslikult kasutama. Tänapäeval näeme, et metsa on lihtsam hävingusse määrata kui hooldada. Hooldatud mets on ökoloogiline elurikkus, mida rahas väljendada ei saa, meie kindlustuspoliis. Kirjanik Valdur Mikita on kirjutanud menuraamatus «Lingvistiline mets», et mets, meie rikkus, on otseselt esivanemate pärandus. Meil peab olema tarkust seda pärandust hoida, et saaksime seda tulevastele põlvedele edasi anda.
Paraku on looduses viibijail sageli näha, et hooldusraie asendamisel lageraiega on hävitatud ilmekaid maastikke. Samas on RMK teinud looduse ilu nautijaile läbi soode ja rabade kulgevatele matkaradadele laudteede rajamisel tänuväärset tööd. Hooldatud radadel on igal loodushuvilisel meeldiv ja tervislik matkata igal aastaajal.