Sünnitajatel tuleb arvestada suurte muutustega

Eesti ämmaemandate liidu president Marge Mahla ja juhatuse liige Pille Teesalu teavad hästi, kuidas õnnestunud sünnitus aitab kaasa pere kohanemisele ja raskustest ülesaamisele. Foto: Kristjan Teedema

Sünnitajatel tuleb nüüd arvestada näiteks asjaoluga, et eriolukorra ajal nad lähedast toeks kaasa võtta ei saa, Tartus muutus veidi ka naistekliinikusse mineku kord.

Covid-19 epideemia ajal sündivate ilmakodanike ohutust silmas pidavaid muudatsi, milles leppisid eelmisel nädalal kokku Eesti naistearstide selts, ämmaemandate ühing, lastearstide selts ja perinatoloogia selts, on terve hulk. Neid soovitusi tuleb järgida, meeldivad need või ei.

Kõigil on keeruline

Tartu ülikooli kliinikumi sünnitusosakonna ülemämmaemand Pille Teesalu tõdes, et olukord on kõigile keeruline, kuid soovitused tuli välja töötada, et koroonaviirus ei saaks levida kliinikumis sees, sealhulgas nakatada ka ämmaemandaid ja teisi meditsiinitöötajaid.

«Ümberkorraldused kliinikumis puudutavad kõikide osakondade tööd,» ütles Teesalu. Näiteks laiendas kliinikum erakorralise meditsiini osakonda. «Mis puudutab kõiki terveid sünnitajaid, siis on nüüd nii, et sünnitama tuleb tulla Lunini tänava poolsest uksest. Hommikul, öösel, iga kell,» selgitas Teesalu.

Haiguskahtlusega sünnitajad võiksid tulla haiglasse kiirabiga.

Asjatundjate soovituse järgi nüüd sünnitoetajat ega teisi pereliikmeid koos sünnitajaga haiglasse ei lubata.

Covid-19 haigele sünnitajale ei ole rutiinne keisrilõige näidustatud. Covid-19 haige ema vastsündinu nabaväät klemmitakse kiiresti ja vastsündinu eraldatakse emast ning isoleeritakse kaheks nädalaks.

Haiguskahtlusega ema vastsündinu eraldatakse kuni ema proovide vastuste selgumiseni, naiste- ja lastekliinikud tagavad vastsündinute jälgimise ja hoolduse.

Vähemalt 48 tundi haiglas

Isolatsiooniperioodil ei soovitata rinnapiimaga toitmist. Emadele õpetatakse rinnapiima välja pumpamist ja antakse nõuanded laktatsiooni säilitamiseks, et edaspidi oleks võimalik üle minna rinna(piima)ga toitmisele. Kui haiguskahtlusega ema proov osutub negatiivseks, võib alustada lapse rinnaga toitmist.

Nende emade puhul, kes keelduvad vastsündinu isoleerimisest ja/või ei loobu rinna(piima)ga toitmisest, dokumenteeritakse otsus vastavalt raviasutuse nõuetele.

Kui ema ja beebi seisund on hea, kirjutatakse pere koju, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast sünnitust, et hinnata lapse kohanemist ja tervist ning teha esmased rutiinsed skriiningud ja protseduurid.

Reedese seisuga polnud Tartu ülikooli kliinikumis sünnitanud ühtki koroonadiagnoosiga naist.