Maksukärped, kriisitoetused, ajutine riigistamine – Tartu ettevõtjad otsivad päästerõngast

Samelini jalatsivabrik Tartus Foto: Sille Annuk

369 Tartu kandi ettevõtet vastasid üleskutsele sõnastada kriisi ajal kerkinud probleeme ja ideid nende lahendamiseks. Tartu linnavalitsus koondas tulemused kokku ja saatis valitsusele kirja.

Linnavalitsus küsis Tartu ja Tartumaa ettevõtjatelt, millised on ettevõtete peamised kriisiolukorrast tulenevad probleemid ja millist abi nad enim vajavad. Avatud  küsitlusele vastas 396 ettevõtet.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on väga suure surve all majutuse ja toitlustuse, hulgi- ja jaekaubanduse ning teenindussektorid. «Mitmed ettevõtjad on täna nõudluse puudumisel teenuse pakkumise peatanud, töötajad on saadetud lühiajalisele puhkusele. Ettevõtted peavad kompenseerima nii töötajate töötasu perioodil, mil nad ei saa ettevõtte sulgemise tõttu tööülesandeid täita, kui ka tasuma riiklikke makse ning rendi- ja kommunaalkulusid,» kirjutas linnapea valitsusele saadetud kirjas.

Kirjas neli ettevõtjate ettepanekut, mis olukorda leevendaksid.

1. Riigi toetus töölt eemale jäävatele inimestele töötasu kompenseerimiseks. Ettevõtjad ootavad riigi abi töötajate palkade tasumiseks pärast esimese, juba kinnitatud abipaketi lõppu ehk alates juunist 2020. Vajalik on arvestada ka neid töö kaotanud töötajaid ning ettevõtjaid, kes tegutsevad täna käsunduslepingu alusel või FIEna. Nemad vajavad sundpuhkuse tõttu samuti 70 protsendi ulatuses riigi toetust töötasu kompenseerimiseks.

2. Maksude (tööjõumaksud, käibemaks, erisoodustusmaks) oluline vähendamine või ajutine peatamine kriisiolukorra möödumiseni. Ettevõtjad panid ette makse vähendada, peatada või maksuintresse ajatada vähemalt kuue kuu kestel. Ettevõtjad soovivad tööjõumaksude ja käibemaksu olulist vähendamist kriisiolukorras ning ka kriisist taastumise perioodil. Tööjõumaksude puhul sooviksid ettevõtted maksust vabastamist või intresside ajatamist kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kuue kuu jooksul või isegi 2020. aasta lõpuni. Käibemaksust vabastamist küsitakse kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kuue kuu jooksul või ka aasta lõpuni, et leevendada makseraskusi. Vajalik on vabastada hotellid ja restoranid käibemaksust ning sisetarbimise soodustamiseks jätta ära toitlustuse erisoodustusmaks kuni aasta lõpuni.

3. Käibelaenu või rahalise toetuse andmine. Ettevõtjad soovisid võimalust taotleda käibelaenu või rahalist toetust igakuiste püsikulude tasumiseks kuni majandusliku olukorra normaliseerumiseni vähemalt kahe kuni kolme kuu jooksul. Riikliku eriolukorra kehtestamise tõttu ürituse ära jäämisega seotud otseste kulude ja saamata jäänud tulu kompenseerimine on oluline mitte ainult kultuuri- ja spordiürituste, vaid ka teiste suurürituste puhul.

4. Riigi abi välisriikidega suhtlemisel kaubavoogude liikumise normaliseerimiseks (transiidikoridori kokkuleppimine välisriikide valitsustega). Töötleva tööstuse ettevõtjad tõid murekohtadena välja viivitusi kaubavoogude liikumisel piiril (eeskätt Läti ja Poola piiril). Viivitused takistavad tootmise toorainega varustamist ja valmistoodangu eksporti.

Ettevõtjad tegid veel mitu ettepanekut, mille linnavalitsus samuti valitsusele edastas. Näiteks ettepanek riigi osaluse ostmise kohta ettevõttesse, kus pärast kriisi lõppu kuni kolme aasta möödudes saaks ettevõtja osta riigilt osaluse tagasi. Samuti soovitakse taotleda osakoormusega töötamisel sotsiaalmaksu miinimumi maksmise kohustuse kaotamist. Soovitakse anda selge sõnum riikliku toetusega kultuuriettevõtetele, et eriolukorras tohib määratud toetusi jätkuvalt kasutada palgamakseteks, üürimakseteks ja muudeks sarnasteks kuludeks, mida ei saa ajutiselt peatada. Lisaks soovitakse liigitada ilu- ja isikuteenuste sektor enim kannatanud sektorite alla.

Ühtlasi tänas Tartu linnavalitsus ettevõtjate nimel valitsust juba rakendatud meetmete eest: esimese kolme haiguspäeva hüvitamine riigi poolt; riigi abi töötajate palkade tasumiseks ning võimalust kasutada Töötukassa kogutud reservi, millest korvatakse töötajate töötasud vähemalt 70 protsendi ulatuses, ning erakorralise käibekapitali laenu või investeerimislaenu andmine koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks Kredexilt. Nende meetmete vajalikkus leidis kinnitust ka Tartu linnavalitsuse korraldatud küsitluse tulemustes.