Maakohus mõistis Martin Halliku seksuaalses ahistamises süüdi

Täna mõistis Tartu maakohus Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku suguühtesse sundimises süüdi. Karistuseks määras kohus Hallikule pooleteise aasta pikkuse tingimisi vabadusekaotuse. Lisaks tuleb Hallikul kohtuotsuse jõustumisel tasuda 5000 eurot.

Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs kavatseb otsuse edasi kaevata. Nääs sõnas, et tänase otsuse valguses on oluline silmas pidada, et teatud tõendid jättis maakohus Prantsusmaalt kogumata, mis oleks toonud välja kaebaja maakohtus antud valeütlused. «Kavatseme need tõendid nüüd siiski välja nõuda,» sõnas Nääs.

Ka lisas Nääs, et neil on tõendid, et Tartu ülikool suunas oma töötaja kriminaalasja algatama pärast seda, kui oli selge, et tuleb avalik ja jõuline vastasseis Martin Halliku ja Tartu ülikooli vahel. «Vastaspool kooskõlastas omavahel ütlusi ning kogu seda asja viidi vastaspoole poolt läbi kampaania korras, kus eesmärk pühitses abinõu,» märkis Nääs.

Nääs on kindel, et üks prokuratuuri võtmetunnistaja valetas vande all ja neil on ka selle kohta ümberlükkamatud tõendid. «Protsess jätkub.»

Martin Hallik sõnas kommentaariks, et on algusest peale kinnitanud, et ei ole teinud neid tegusid, mida talle ette heidetakse. «Jään selle juurde ka nüüd. Seda on eelnevalt juba kinnitanud nii töövaidluskomisjon, maakohus kui ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus, mis lõppes pärast üheksat kuud uurimist ilma süüdistust esitamata. Kaebaja ütlused on ajas muutunud ja vastuolus teiste tunnistajate ütluste ja tõenditega – sõnumite ja fotodega – ja me oleme seda kogu aeg rääkinud,» sõnas Hallik.

Prokuratuur süüdistas Hallikut kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kasutades ära kannatanu sõltuvust süüdistatavast. Süüdistatava ohver oli Halliku endine kolleeg Tartu ülikooli raamatukogust. Kannatanute kaitseks käis kohtupidamine kinniste uste taga.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul jõudis kohus pärast mõlema poole tõendite hindamist prokuratuuri süüdistusega samale seisukohale, et süüdistatav tuleb seksuaalkuritegudes süüdi tunnistada.

«Mõlemad pooled said kohtule tõe tuvastamiseks tõendeid esitada ja nüüd on esimese astme kohus teinud nende tõendite põhjal süüdimõistva otsuse,» selgitas Kaldoja.

Prokuratuur taotles Halliku karistamist kaheaastase reaalse vangistusega. Kohus mõistis süüdistatavale lühema vangistuse ja vabastas ta selle kandmisest tingimisi.

«Viimastel aastatel on seksuaalkuritegudest teatamiste arv järjepidevalt kasvanud ja üks põhjus on kindlasti usaldus õigussüsteemi vastu. Selle usalduse hinnaks on aga õiguskaitseasutuste delikaatsus, diskreetsus ja vastutus kannatanute eraelu kaitse ees,» lisas Kaldoja.

Eriolukorrast lähtuvalt pidid kõik kohtumajja sisenejad täitma ankeedi, et nad pole nakkusohtlikud, ning andma allkirja, et pole viirusekandjaga kokku puutunud.