Millal kaitseb mask tervet inimest ehk Mida teha maskiga

Kaitsemaskid on apteekidest enamasti ära ostetud, aga just seetõttu on need paljudel kodus olemas. Tartu tervishoiukõrgkooli õppejõud ja Tartu ülikooli kliinikumi õde Marit Kiljako rõhutab, et maskikandmisest on kasu siis, kui olulised reeglid meeles hoida. Raiskamine oleks patt.

Marit Kiljako selgitas, et maski on vaja eelkõige inimesele, kes on haige ja kujutab ohtu teistele. Just sel eesmärgil on need maskid loodud ja testitud.

Meditsiinitöötaja vajab maski protseduuride ajal, mis nõuavad äärmist puhtust, näiteks lõikusetoas, kus töötajatel tuleb kindel olla, et nad köhatades või omavahel kõneldes piisknakkusega haavapinda ei saasta. Seepärast on meditsiinilise maski teine levinud nimi: kirurgi mask.

Aga terved? Kas ka mask?

Viimasel ajal on väljendatud kirglikult arvamust, et mis jutt see on, et maski kandku ainult haiged. Et maski võiksid kanda kõik, ka terved. Marit Kiljako oli nõus, et ka tervel inimesel hoiab mask nakatumise riski väiksemana näiteks niisuguses kohas, kus liigub palju inimesi ja kus valitseb oht, et keegi ootamatult aevastab ja köhib. Piisknakkus võib tõesti lennata lähedaloleva inimese näole.

Aga köhivat inimest oma kõrval kuuldes tõmbume kõik instinktiivselt eemale ja pöörame pea kõrvale. Suure tõenäosusega saastuvad köhija läheduses ikkagi eelkõige pinnad ja esemed. Kui köhija seejärel nina nuuskab ja seetõttu paratamatult nägu puudutab, on nakkusohtlikud tema käed. Nüüd jääb nakkus maha juba kogu ta teekonnale, kus puudutamata liikuda ei saa: ukselingid, liftinupud ja nii edasi. Kuni selle ajani, mil ta käsi korralikult peseb.

Tema teekond ristub paljude tervete inimeste teekonnaga ja seepärast kaitsebki terveid inimesi maskist rohkem kätega mitte oma näo puudutamine, käte pesemine ja kaaskodanikega kohtudes distantsi hoidmine.

Mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar lisas, et maskide efektiivsust on uuritud haigla tingimustes, aga mitte väljaspool haiglat tervete inimeste peal, kes töötavad kas poekassas või mujal teeninduses.

Veelkord maski reeglitest

Enne maski karbist välja võtmist ja selle ettepanemist tuleb käsi pesta. Tähtis on, et maski see pool, mida inimene oma käega karbist välja võttes puudutab, jääks väljapoole, puutumata pool aga vastu nägu. Maski välimine pool võib olla roheline või helesinine, aga on ka mõlemalt küljelt valgeid maske.

Maski ühes servas on metallriba. Maski ettepanemist tuleb alustada sellest, et metallriba suruda nina peale ja anda ninaga sellele vorm, et see seal tihedalt istuma hakkaks. Siis aasad üle kõrvade panna. Lõpuks mask piisavalt lõua alla tõmmata, et see ei hakkaks vaatevälja segama. Kui mask paigal, ei maksa seda rohkem katsuda.

Osal maskidel võivad olla kummiaasade asemel pikad paelad. Neid on tülikas sõlmida, aga sõlmimisega saab maski tihedamalt vastu nägu. Kummiaasadega mask võib paljudele liiga lõdvaks osutuda. Paelu tuleb sõlmida nii, et ülemised paelad üle kõrvade kukla taha ja alumised alla kaela taha. Mitte kõrvade kohalt risti, et ülemised paelad suunaga alla ja alumised üles kuklale. Siis tekib maski külgedel põse kohale piklik volt, kust õhk vabalt sisse-välja liigub.

Vaid kolm tundi ja siis vahetus

Ühest maskist on abi maksimaalselt kolm tundi. Pärast seda tuleb mask järgmise vastu vahetada. Ka tuleb panna uus mask, kui sinna on aevastatud. Kui mask muutub hingeauru tõttu niiskeks, kaotab see samuti kaitse.

Väga oluline on ka enne maski eemaldamist käsi pesta, sest kätega on vahepeal toimetatud, need on mustaks läinud ja võivad olla haigustekitajatega saastunud. Maski äravõtmisel ei tohiks käed puutuda vastu näonahka ega silmi. Eemaldamisel tasub haarata ainult sangadest ja vaid neist hoides mask prügikasti visata. Seejärel on mõistlik käed veel üle pesta.

Marit Kiljako arvab, et kuna maski tuleb tihti vahetada, siis kodus maski reeglitejärgne kasutamine tavaliselt inimestel ei õnnestu. Kuigi teoreetiliselt võib ka kodus sellest teiste pereliikmete kaitsmisel abi olla.

Kirurgiline mask on mõeldud piisknakkuse leviku takistamiseks. See aitab haigustekitajate puhul, mis ei lenda kaugemale kui paar meetrit. See ei ole hermeetiline ning õhknakkuse puhul kaitset kellelegi ei paku.

Koroonaviiruse lendlevad osakesed on imeväikesed. Professor Irja Lutsarini on jõudnud üks värske uurimus, mis näitab, et uus koroonaviirus püsib õhus eluvõimelisena 48 tundi, kuigi selle hulk langeb. Põhiline nakkuse levimine leiab ta sõnul aset ikkagi respiratoorsete piiskadega.

Respiraator

Õhknakkuse ohtu silmas pidades on hoopis kindlam kaitse respiraator, mis kaitseb mõlemat pidi. See tähendab, et seda kandes ei ole haige inimene ohtlik teistele, ning respiraator puhastab ka sissehingatavat õhku, kui seal on haigustekitajaid.

Kui respiraator on näole asetatud, tuleb hingata kõigepealt sisse ja seejärel välja, et maski alla tekiks negatiivne rõhk, mis tõmbab maski hermeetiliselt vastu nägu.

Respiraator.

FOTO: Sille Annuk

Tagasi üles