Eesti rahvaluule arhiiv kogub koroonapärimust

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Ülendi ebajumala ehk «äbajumala» tüvi aastal 1939.
Ülendi ebajumala ehk «äbajumala» tüvi aastal 1939. Foto: Enda Ennist / ERA

Eesti rahvaluule arhiiv on välja kuulutanud koroonapärimuse talletamise. «Koroonast on saanud peamine jututeema, sellega on täidetud nii peavoolu- kui sotsiaalmeedia,» on kirjas Facebooki postituses. «Tõsiste arutelude ja soovituste kõrval visatakse koroona üle ka rohkelt nalja ning levib mitmesuguseid lugusid ja folkloori, mis alati ei pruugi tõele vastata.»

Folkloristid kutsuvad kõiki üles kirjutama ja postitama rahvaluulearhiivi FB-konto sõnumitesse või aadressile kratt@folklore.ee kuulujutte, lemmiknalju, -pilte, -kalambuure ja meeme koroona kohta. Näiteks viiruse päritolust, nakatamisest, kodusest karantiinist, ostupaanikast ja kõigest muust seonduvast.

13. märtsil tehtud postitusele FB-kontol oli seisuga 17. märts kell 18.30 vastajaid 40. Väga paljud on saatnud pildilisi nalju. Seni värskeim saadetis oli nimetatud ajal Helin Leenult: «Tädi Hiiumaalt saatis väärt nõuande: «Kuidas kaitsta koroonasse nakatumise eest? Hommikul 2 küüslaugu küünt, lõuna ajal 2 küünt, õhtul veel 2 küünt. Nii jätkata seni, kuni püsib viirusesse nakatumise oht. Haige on nakkusohtlik 2 meetri raadiuses. Küüslaugu söömine tekitab sinu ümber privaattsooni. Sinu lähedusse ei soovi keegi tulla!!! Jõudu küüslaugu söömisel!»»

Rahvaluulearhiivi üleskutse juures on foto Ülendi ebajumala ehk «äbajumala» tüvest. See on üles võetud 1939. aastal Ülendi külas Hiiumaal (pildistanud Enda Ennist, ERA, foto 1632). Vanale pärnale ohverdati ning seal raviti paiseid ja teisi haigusi. Pärimuse järgi on tüvi sellepärast krobeline, et võttis inimeste hädad oma külge.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles