Arstid on suures mures, sest kaitsevahendeid napib

Kaitseriietus näeb koroonaviirusebrigaadi liikme seljas välja niisugune. Fotol PERHi kiirabibrigaadi juht Angela Aasanurm.

FOTO: Tairo Lutter

Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee leiab, et koroonaviirusega nakatunud riigis võib tõsiseks probleemiks kujuneda meditsiinitöötajate isikukaitsevahendite nappus. «Minu ettepanek vabariigi valitsusele on, et kui me oleme olukorras, kus osa riike neid kaitsevahendeid enam ei tarni või ei lase müüa, peaks Eesti riik ise olema suuteline neid mütse, maske, kitleid, kombinesoone, ülikondi ja jalatsikatteid tootma,» ütles ta Tartu Postimehele antud intervjuus reedel.

Kaitsevahendite nappuse probleem on doktor Kõrgvee sõnul nii kiirabis kui haiglais. «Meie meedikud peavad saama ohutult töötada, kuna turvalisus meditsiinis maksab väga palju.»

Ka kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja Joel Starkopf on öelduga päri. «Isikukaitsevahendeid jagub, aga selge on, et need varud on ebapiisavad ja neid peab täiendama,» ütles ta. «Esimeste haigete menetlemisel me saame kõiki ohutusnõudeid silmas pidades hästi hakkama, aga see kulu on väga suur. Väga palju sõltub muidugi epideemia arengust Eestis.»

Vaja tuhandeid komplekte

Kuna üks inimene saab pealaest jalatallani kaitsekostüümis viibida maksimaalselt kaks tundi ja haiglas töötatakse 24 tundi järjest, siis ühe töökoha peale kulub ööpäevas 10 kuni 12 komplekti, kalkuleeris Kõrgvee. Kogu kliinikumi personali suurust arvestades võib neid komplekte hakata vaja minema tuhandeid. Kõige tagasihoidlikuma modelleerimise järgi kestab uuest viirushaigusest tingitud eriolukord mitu kuud. «Singapuris pandi isegi sõdurid maske õmblema,» tõi ta näite.

Disainer Kristiina Nurk.

FOTO: Tõnu Runnel

Tartu kiirabi juhi murest Tartu Postimehe veebist lugedes andis endast märku Kristiina Nurk, kes on disainer ja ettevõtte Nulku asutaja, mis toodab aksessuaare ja käekotte.

Juba kuuendat aastat teeb ta koostööd tootmisettevõttega Kontsap, mis õmbleb alltöövõtuna ka töökindaid.

«Kaitseülikonnad ja maskid on tehniliselt samuti lihtsasti toodetavad,» ütles ta. «Julgen arvata, et kolme inimesega töökoda suudaks päevas õmmelda kuni 500 maski. Kõige suurem probleem on ilmselt õige materjali kättesaadavusega. Kui päris õiget ei ole, siis materjaliteadlased oskaksid kindlasti öelda, mis on järgmine kättesaadav parima kaitsega materjal.»

Kuna üks inimene saab pealaest jalatallani kaitsekostüümis viibida maksimaalselt kaks tundi, siis ühe töökoha peale haiglas kulub ööpäevas 10–12 komplekti.

6

Ago Kõrgvee sõnul on temagagi juba ühendust võetud. Tema sõnul on äärmiselt oluline kaitseriietuse kvaliteet. Töötaja, kes tuleb nakkusohtlikust keskkonnast ja hakkab kaitseriietust seljast ära võtma, peab saama seda ohutult teha, et ise mitte nakatuda. Riietus ei tohi olla vilets ega seljast võttes käriseda.

«Valitsus peaks tegema tootjatele ettepaneku, ning andma korralduse alustada riigile ja ennekõike meedikutele ja teistele riskirühmadele vajalike kaitsevahendite tootmist, arvestades üleilmset pandeemiat ja globaalseid tarneraskusi ning olematut reservi,» kordas ta oma ettepanekut eile. «Huvitatud osalisteks peaksid olema sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.»

Läbirääkimised käivad

Sotsiaalminister Tanel Kiige eilne vastus oli, et nad on probleemist teadlikud.

«Tervishoiutöötajate kaitsmine on meile kõige olulisem. Oleme kaardistanud isikukaitsevahendite varud ja vajaduse,» kirjutas ta oma kommentaaris. «Eesti osaleb Euroopa Liidu ühishangetes nii isikukaitsevahendite varude – kindad, prillid, kaitseülikonnad, maskid – kui ka labori- ja haiglavarustuse täiendamiseks. Isikukaitsevahendite tarneid praeguse info kohaselt lubatakse aprillis.»

Ka kinnitas Kiik, et mitme Eesti ettevõttega käivad juba läbirääkimised, et laiendada kohapeal isikukaitsevahendite, sealhulgas respiraatorite tootmist. Tootjale kindluse andmiseks on terviseamet valmis sõlmima garantiilepingu, et ülejäävad tooted ostetakse ära.

Küsimuse peale, kas Tartu arstide murele vastu tulev erainitsiatiiv tulla kaitseriietuse õmblemisel appi on praegu asjata, vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna spetsialist Eva Lehtla, et kindlasti võiksid ettevõtted oma valmisolekust terviseametile teada anda.

Tagasi üles
Back