Kuna üks inimene saab pealaest jalatallani kaitsekostüümis viibida maksimaalselt kaks tundi, siis ühe töökoha peale haiglas kulub ööpäevas 10–12 komplekti.
Ago Kõrgvee sõnul on temagagi juba ühendust võetud. Tema sõnul on äärmiselt oluline kaitseriietuse kvaliteet. Töötaja, kes tuleb nakkusohtlikust keskkonnast ja hakkab kaitseriietust seljast ära võtma, peab saama seda ohutult teha, et ise mitte nakatuda. Riietus ei tohi olla vilets ega seljast võttes käriseda.
«Valitsus peaks tegema tootjatele ettepaneku, ning andma korralduse alustada riigile ja ennekõike meedikutele ja teistele riskirühmadele vajalike kaitsevahendite tootmist, arvestades üleilmset pandeemiat ja globaalseid tarneraskusi ning olematut reservi,» kordas ta oma ettepanekut eile. «Huvitatud osalisteks peaksid olema sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.»
Sotsiaalminister Tanel Kiige eilne vastus oli, et nad on probleemist teadlikud.
«Tervishoiutöötajate kaitsmine on meile kõige olulisem. Oleme kaardistanud isikukaitsevahendite varud ja vajaduse,» kirjutas ta oma kommentaaris. «Eesti osaleb Euroopa Liidu ühishangetes nii isikukaitsevahendite varude – kindad, prillid, kaitseülikonnad, maskid – kui ka labori- ja haiglavarustuse täiendamiseks. Isikukaitsevahendite tarneid praeguse info kohaselt lubatakse aprillis.»
Ka kinnitas Kiik, et mitme Eesti ettevõttega käivad juba läbirääkimised, et laiendada kohapeal isikukaitsevahendite, sealhulgas respiraatorite tootmist. Tootjale kindluse andmiseks on terviseamet valmis sõlmima garantiilepingu, et ülejäävad tooted ostetakse ära.
Küsimuse peale, kas Tartu arstide murele vastu tulev erainitsiatiiv tulla kaitseriietuse õmblemisel appi on praegu asjata, vastas sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna spetsialist Eva Lehtla, et kindlasti võiksid ettevõtted oma valmisolekust terviseametile teada anda.