Intervjuu ⟩ Kliinikumi kriisikomisjoni juht selgitab, mis muudatused kliinikumi ees ootavad

Kliinikumi kriisikomisjoni juht professor Joel Starkopf.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskond otsustas päevase ravi 18. märtsist 31. märtsini peatada. Meeskonna juht, professor Joel Starkopf selgitab, mida muudatused kliinikumis kaasa toovad.

Kuidas kliinikumis töö ümber korraldatakse?

Esimene töökorralduse muudatus puudutab EMOsse pöördumist. Tänasest, 14. märtsist on erakorralise meditsiini osakonna ette seatud mobiilne triaažikabinet, et ennetada viiruse kontrollimatut levikut haiglaruumidesse. Mobiilse triaaži (haigete jaotamine kategooriatesse abivajamiskiiruse alusel vastavalt patsiendi seisundile – toim) peavad läbima kõik ise erakorralise meditsiini osakonda pöördujad. Triaažikabinetis võetakse patsiendi anamnees (esialgne seisundi kirjeldus – toim) ning selgitatakse edasise ravi vajalikkus. Mobiilses kabinetis töötavad erakorralise meditsiini osakonna töötajad, kes kasutavad kaitseriietust võimaliku Covid-19 viiruse leviku ennetamiseks.

Teise suure muudatuse, katkestada perioodiks 18.03–31.03.2020 plaaniline ambulatoorne ja statsionaarne ravitöö, on heaks kiitnud terviseamet. Muudatus tuleneb eriolukorrast ning eesmärgist kaitsta nii töötajaid kui ka patsiente. Seetõttu lükatakse planeeritud eriarstide vastuvõtud, planeeritud haiglaravi ning muud plaanilised teenused edasi. Kliinikumi töötajad võtavad patsientidega järk-järgult ühendust, kuid kõik patsiendid on ka ise oodatud oma vastuvõtuaegasid kodulehel tühistama ning uut vastuvõtuaega broneerima.

Patsiendid ei jää ilma elutähtsast ravist – keemiaravi ja dialüüs peavad kindlasti jätkuma.

Muudatus ei puuduta erakorralist ravitööd ega sünnitusabiteenust. Info teistest erisustest saadetakse uue nädala alguses. Eluliselt olulised ambulatoorselt osutatavad raviteenused (vähiravi, dialüüs) peavad jätkuma.

Kas osa arste jäävad koduseks?

Kriisijuhtimismeeskonna üks ülesandeid on koguda teavet personali ressursi kohta. Täpne töökorraldus on välja töötamisel ja oleneb palju arstide erialast, töö iseloomust ning ka töögraafikust. Kui võimalik, konsulteeritakse patsiente digilahenduste kaudu ning kuna on suur tõenäosus erakorralise töö kasvule, on plaanilise töö arvelt vabanev personal väärtuslik lisaressurss. Töökorralduse seame ümber nii, et haiglas viibiksid vaid otseselt raviprotsessiga seotud arstid.

Kas on plaanis ka patsiente haiglast välja kirjutada?

Kõik praegu haiglaravil olevad patsiendid saavad ravi nii nagu ette nähtud ning kirjutatakse haiglast välja siis, kui nende seisund seda võimaldab.

Mis saab insuldi või infarkti saanud inimestest, kes enam intensiivravi ei vaja?

Kui patsient ei vaja enam intensiivravi, aga vajab siiski haiglaravi, siis paigutatakse ta kas kliinikumis (või mõnes teises kliinikumi haiglas) tema jaoks kõige sobivamasse haiglaravi osakonda lähtuvalt tema üldseisundist ning hetke epidemioloogilisest olukorrast.

Mis saab vähihaigetest, kes käivad keemiaravil või dialüüsi saamas?

Patsiendid ei jää ilma elutähtsast ravist, keemiaravi ja dialüüs peavad kindlasti jätkuma. Haigla kriisijuhtimismeeskond otsustab koos osakondadega juhtumipõhiselt ja prioritiseerib, millistel juhtudel kindlasti ravi jätkatakse. Sellest teavitatakse patsiente ning avalikkust pidevalt. Palume säilitada rahu ja oodata ära need seisukohad. Mõnel erialal pakutakse praegu telefoni- ja veebikonsultatsioone (psühhiaatriakliinik, meestekliinik), kuid igas valdkonnas seda teha ei saa. Siis on nii patsientide kui töötajate kaitseks parim lahendus plaanilise haiglaravi või raviprotseduuride edasilükkamine.

Kas EMOsse võib ikka minna, kui olen kukkunud, käe ära põletanud või mõne muu trauma saanud?

Plaanilise töö piiramise üks põhjuseid oli justnimelt keskendumine nii Covid-19 patsientide võimalikuks vastuvõtmiseks ja raviks kui ka erakorralise töö tagamine. Erakorralise meditsiini osakonna ja traumapunkti töö teiste erakorralise haigetega jätkub. Perearsti pädevusse kuuluvate probleemidega palume pöörduda perearsti või perearsti nõuandeliini 1220 poole. EMOsse tuleb endiselt minna patsientidel, kellel on tekkinud elu ohustav äge terviseprobleem või trauma.

Covid-19 kahtlusega patsientide eest on seni tulemuslikult hoolitsenud kiirabi, kes on töötanud selle kallal, et Covid-19 kahtlusega patsiendid haiglaruumidesse isoleerimata ei satuks.

Tagasi üles
Back