Raadiost oli kuulda, et Tartusse tuleb uus tänav, ülikooli kunagise professori Wilhelm Friedrich Hezeli (1754–1824) auks. Mis mind aga sundis sõna võtma, oli see, et diktor rääkis Heeseli (hea, et mitte Eesli!) tänavast.
Lugeja kiri: jälle see Z!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hezel oli aastatel 1802–1820 omaaegse saksakeelse keiserliku Tartu Ülikooli teoloogiaprofessor, kes elas praeguses Juhan Liivi tänavas, mis väga kaua kandiski tema nime. Ratsionalistlike vaadete pärast keelati tal pietismi võidukäigu ajal piibliloengute pidamine ning ta jäi ainult ida- ehk piiblirahvaste keelte professoriks.
Hezel oli silmapaistev õpetlane ja keeleteadlane ning ainus professor, kelle loenguid Kristjan Jaak Peterson oma kolme Tartus veedetud semestri jooksul kuulas. Kui Hezel vallandati, lahkus ka Jaak, sest «tal polevat siin enam midagi õppida».
Probleem on selles, et meie inglise kallakuga diktorid ei oska hääldada saksa nimesid, kus z võrdub vene w-iga, niisiis – Hetsel. Vahest peaks tänava nimetama tulevaste piinlike juhtumiste vältimiseks Hetzeli tänavaks, kuigi ta ise oma nime nii ei kirjutanud, aga need variandid on võimalikud ja siis ei saaks hääldamisel eksida.