/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/13/13007341t1ha708.jpg)
Tartu kiirabi juht Ago Kõrgvee osutab meditsiinitöötajate kaitsevahendite napile varule ning märgib, et koroonaviirusega nakatunud riigis võib see kujuneda vägagi tõsiseks probleemiks.
Kiirabijuht teeb ettepaneku meditsiinilist kaitserõivastust Eestis tootma asuda
«Minu ettepanek vabariigi valitsusele on, et kui me oleme olukorras, kus osa riike neid kaitsevahendeid meile enam ei tarni või ei lase müüa, peaks Eesti riik ise olema suuteline neid asju – mütse, visiire, maske, kitleid, ülikondi, bahhiile – tootma.»
Kaitsevahendite nappuse probleem on Kõrgvee sõnul nii kiirabis kui haiglais. «Võib-olla kahe kuu pärast hakkab Hiinast meile kitleid jälle tulema, aga neid on kohe vaja,» ütles ta. «Meie meedikud peavad saama ohutult töötada, kuna turvalisus meditsiinis maksab väga palju.»
:format(webp)/nginx/o/2020/03/13/13006927t1hbc41.jpg)
Kõrgvee usub, et kui see üleskutse kohe teha, võib paari-kolme päeva pärast leiduda juba keegi, kes on valmis kokkuleppeid sõlmima ja tootmist alustama.
Et oleks selge, millisest mahust jutt käib, siis Kõrgvee selgitas, kuidas nemad seda on kalkuleerinud.
Kuna üks inimene saab pealaest jalatallani kaitsekostüümis viibida maksimaalselt kaks tundi ja haiglas töötatakse 24 tundi järjest, siis ühe töökoha peale kulub ööpäevas 12 komplekti. Kogu kliinikumi personali suurust arvestades võib neid komplekte ööpäevas vaja minna tuhandeid. Kõige tagasihoidlikuma modelleerimise järgi kestab uuest viirushaigusest tingitud eriolukord aga mitu kuud.
«Singapuris pandi isegi sõdurid maske õmblema,» tõi ta näite.
Kõrgvee sõnul on äärmiselt oluline kaitseriietuse kvaliteet. Töötaja, kes tuleb nakkusohtlikust keskkonnast ja hakkab kaitseriietust ära võtma, peab seda saama ohutult teha, et ise mitte nakatuda. See riietus ei tohi olla vilets ega kuskiltki käriseda, kuna siis on seda väga keeruline ohutult seljast eemaldada.
«Mind ärritab see, et me igal sammul kuuleme, kuidas ministrid end kiidavad, kui hästi nad valmis on. Tegelikult on kaitsevahendite napp varu suur oht tervele rahvale. Eriolukorra välja kuulutanud valitsus peaks tegema nüüd otsuseid, mis on strateegiliselt tõepoolest olulised.»