Keda testida ja miks ei ole mõtet tervel inimesel end testida lasta

Termokaamera Tallinna Sadamas.

FOTO: Eero Vabamägi

Küsimustele, kellelt koroonaviirushaiguse COVID-19 teste võetakse ja kellelt mitte, vastab Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Pilleriin Soodla.

Sissejuhatuseks. COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid. Viirus levib peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on juba nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha ja palavik.

Testide tegemist koordineerib terviseamet läbi kiirabi ning testi võtmisel tuleb lähtuda juhu definitsioonist ning analüüsi võtmise soovitustest.

Lisaks sümptomitele peab olema hinnatud epidemioloogiline risk.

13. märtsi pärastlõunase seisuga ei ole kliinikumis haiglaravil ühtegi Covid-19 patsienti.

Risk on inimestel, kes on 14 päeva enne sümptomite ilmnemist viibinud kõrge riskiga piirkonnas või kes olnud lähikokkupuutes haigega, kellele on kinnitunud Covid-19. Riskipiirkonnad on Hiina Rahvavabariik, Itaalia, Iraan, Lõuna-Korea ning teised maad vastavalt terviseameti riskihinnangule https://www.terviseamet.ee/et/riskipiirkonnad. Riskipiirkonnas viibimise alla ei kuulu ümberistumine riskipiirkonna lennujaamas.

Pilleriin Soodla.

FOTO: TÜ Kliinikum

Doktor Pilleriin Soodla, mida ikkagi tähendab lähikokkupuude?

Lähikokkupuude on see, kui inimene elas samas majapidamises COVID-19 haigega. Kui ta on olnud otseses füüsilises kontaktis selle haigega, on teda kätelnud, kallistanud või kui ta on vähemalt 15 minutit viibinud temast vähem kui kahe meetri kaugusel, kas klassi- või nõupidamisruumis, haigla ooteruumis.

Samuti, kui ta on sattunud olema otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ja ilma kaitsevahendeid kasutamata. Kui ta peale on köhitud, kui ta ise on katsunud patsiendi salvrätti paljaste kätega.

Kui inimene pärast ühes või teises olukorras olemist helistab oma perearstile, EMOsse või perearstiliinile, siis kuidas otsustakse, kellelt test võetakse ja kellelt mitte? Kas esimesena sellelt, kelle seisund näib kehvem?

Praegu on analüüside võtmine korraldatud kiirabi kaudu, pingejärjekorda või korraldust ei oska kliinikum kommenteerida. Laborite suurenemisega suudetakse loodetavasti kõik vajalikud testid teostada.

Kas ka oma isikliku raha eest saab paluda testi teha, kui haigustunnused on ilmnenud?

Tartu ülikooli kliinikumis ei tehta tasulist koroonaviiruse analüüsi, kuna inimene ei saa lihtsalt oma kahtlustuse peale testima tulla. 

Miks ei ole mõttekas terve inimese testimine?

Testid määravad viiruse olemasolu võetud proovimaterjalis. Selleks, et viirust tuvastada, peab seda olema piisavalt palju ja üle teatud kriitilise taseme. Kui inimesel ei ole sümptomeid, siis ei ole tal ka piisavalt viirust selleks, et seda laboritestiga määrata. Seega ilma sümptomiteta inimesel ei ole võimalik kohe pärast kokkupuudet hinnata haiguse olemasolu. Tervete inimeste testimise kõige suurem risk on esialgne ekslik negatiivne testivastus ning võimalik hilisem nakkusohtlikkus. Seega tänaste juhendite järgi teeme testi ainult haigustunnustega inimesele ja jälgime terviseameti soovitusi vastavalt epideemia kulule.

Kui palju uude koroonoviiruse haigusesse haigestunute teste suudab TÜ kliinikumi labor ühes ööpäevas teha?

Tartu ülikooli kliinikumil on alates 11. märtsist võimekus ise koroonaviiruse analüüse teha. Korraga tehakse 24 analüüsi ning seda kuni paar korda päevas. Aparatuur ning oskusteave on Tartu ülikooli kliinikumis olemas. Võimekuse loomine kliinikumi tähendas õigete diagnostikumide sisseostmist. Kuna tegemist on uue viirusega, ei olnud neid esialgu turul, ning ka nõudlus oli suur.

Analüüside tegemise võimekuse laiendamine oleneb sellest, kui kiiresti saab kliinikum kätte Euroopast tellitud diagnostikumid. Eesti tarnijad on lubanud teha ka vahelao ning loodame, et tarneprobleeme ei teki.

Kui palju Tartus tehtud testidest on osutunud positiivseteks?

Analüüside tulemuste kohta jagab kommentaare terviseamet – selline on ameti kokkulepe haiglatega. Meie labor edastab testide tulemused otse terviseametile.

Kas kliinikumis on ravil koroonaviirushaigusega patsienti?

Sellele küsimusele vastas TÜ kliinikumi avalikkussuhete juht Helen Kaju: «13. märtsi pärastlõunase seisuga ei ole kliinikumis haiglaravil ühtegi Covid-19 patsienti.»

Tagasi üles