Tartu koolid lähevad esmaspäevale vastu optimistlikult

Kõik Eesti üldhariduskoolid on esmaspäevast kaugõppel. Tartu põhikoolide juhid ütlesid, et Stuudium ja E-kool on põhilised keskkonnad, mida kasutama hakatakse. Foto: Kuvatõmmis

Eile otsustas Tartu linnavalitsus saata kõikide üldhariduskoolide õpilased koduõppele. Mõni aeg hiljem andis haridus- ja teadusminister Mailis Reps teada, et esmaspäevast suletakse kõik Eesti üldhariduskoolid. Mitte kunagi varem ei ole Tartus ega ka mitte Eestis kõiki koole kinni pandud ning seega on tekkinud olukord nii koolipidajale, kooli juhtkonnale, õpetajatele ja õpilastele uus. Hoolimata enneolematust olukorrast on Tartu põhikoolide juhid optimistlikud ega oska veel millegi pärast muretseda.

Võimalus õppida

Oleme e-õppepäevi ka enne teinud ning keelanud õpetajatel ja õpilastel kooli tulla, nüüd on see periood lihtsalt pikem, sõnas Raatuse kooli direktor Toomas Kink. Et kõik õpilased kindlasti koolitöös osaleda saaksid, laenutas Raatuse kool välja kõik kooli arvutid.

Koolid kasutavad õppetöö läbi viimiseks internetipõhiseid Stuudiumi või e-kooli keskkondi, millele on ligipääs kõigil õpilastel. Õpetajad laevad keskkonda materjalid ja ülesanded üles ning seejärel panevad õpilased lahendused samasse süsteemi. «See on hea viis kontrollida ka õpilaste enesekontrollimise oskusi,» ütles Kivilinna kooli koolijuht Karin Lukk. Kivilinna kooli õpilased saavad ülekoormuse vältimiseks iga päev ühe päeva ülesanded.

Mitmed koolijuhid võtavad praegust riigis kehtestatud eriolukorda kui võimalust õppida ja vaadata, mida on vaja muuta, et kaugõpe tulevikus paremini toimiks. «See on hea võimalus näha, kui kaugele on meie digiriik arenenud,» märkis Lukk ja lisas, et Tartu koolides on igas vanuses õpetajad tehnoloogiavaldkonnas pädevad. «Baasteadmised on kõigil olemas.»

Kaks nädalat peame kenasti vastu, mure tekib siis kui läheb kauem, tunnistas Variku kooli direktor Peeter Kikas.

Nii Raatuse kui ka Kivilinna kooli juhtkond aimas koolide sulgemist ette ja on juba nädala algusest arutanud, kuidas eriolukorra tekkimisel edasi minna.

Ka Reiniku ja Variku kooli direktorid võtavad kriisi kui võimalust õppida. Variku kooli direktor Peeter Kikas nentis, et igas halvas asjas tuleb näha midagi head. Reiniku kooli juht Enn Ööpik märkis, et kasutusele tuleb võtta kõik nipid ning loota, et olukord laheneb kiiresti. «Kaks nädalat peame kenasti vastu, mure tekib siis kui läheb kauem,» tunnistas Peeter Kikas.

Tamme kooli direktor Vallo Reimaa sõnul on mure nende peredega, kus väiksed lapsed on üksi kodus ja vanemad tööl. «Igas klassis ja igas aines on omad mured, aga eks need selguvad töö käigus.»

Rahulik edasiminek

Mõnevõrra on olukord keerulisem aga ülikoolis, sest suur osa materjali tuleb õppejõult loengus ning pole ka töövihikuid. Ega see polegi väga selge, mis tuleval nädalal saama hakkab, tunnistas Tartu ülikooli akadeemiline sekretär Tõnis Karki. «Instituudid ja valdkonnad võtavad uue nädala sisseelamiseks ning küll siis selgub, missugused taktikad kasutusele võetakse.»

Samuti on olemas õpikud ja tudengid saavad materjali ka ise omandatud ning ehk tuleb siis hiljem teadmiste kontroll, spekuleeris Karki. «E-õpet me ei karda, noored saavad hakkama. Pigem tahaks just meelde tuletada kaugõppe teisi võimalusi.»

Haridus- ja teadusministeerium koolidele täpsemaid juhiseid ega materjale ei saada, vajadusel nõustatakse. Ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm ütles, et vaatamata kriisile, on Eesti koolid digivõimalusi juba pikalt ja ka edukalt kasutanud. «Valmisolek on ammu saavutatud ja nüüd on ka Kristiine gümnaasiumi tegutsemisest näha, et kõik toimib väga edukalt,» lisas ta. Koolid saavad kasutada nii hariduse infotehnoloogia sihtasutuse (HITSA) ja ka Innove juba varem loodud materjale. Samuti on laialdaselt kasutusel veebiplatvorm Opiq, mis vastab Eestis kehtivale õppekavale. Lisaks on põhikoolides kasutusel töölehed või -vihikud, samuti õpikud.