Leedu pidupäev ulatub Vilniusest ka Tartusse
/nginx/o/2020/03/11/13001960t1h6253.jpg)
Täna tähistatakse Leedus taasiseseisvumise 30. aastapäeva. Eesti välisministeeriumi teatel heisati Vilniuses sel puhul Leedu, Läti ja Eesti lipp ning kolme Balti riigi kaitseväe ühisorkestri esituses kõlas kolm hümni. Tavakohaselt toimuvad aastapäeva tähistamiseks Tartu ülikoolis Leedu päevad, nüüd juba viiendat korda. Seekord jätkub üritusi ka Eesti Rahva Muuseumi, Tartu linnaraamatukokku ja Aparaaditehasesse.
Täna kell 17.30 kõlab ERMis Karolis Šileika esituses kontserdil Leedu rahvapill skrabalai, paarikümnest puust karjakellast koosnev löökpill, mis on häälestatud kromaatiliseks ja mida mängitakse kahe pulgaga. Kontsert on tasuta.
ERM teeb täna Leedule erilise kingituse: terve päev pääsevad leedulased muuseumi näitustele tasuta.
Järgmisel nädalal
15. märtsil toimub ERMis giidituur «Leedu jäljed Eesti ajaloos», kell 11 inglise ja kell 13 eesti keeles.
17. märtsil kell 16 avatakse TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledži trepigaleriis Leedu kunstnike Elvyra Katalina Kriaučiūnaitė ja Nijolė Šaltenytė näitus «Kahekesi». Mõlemad on esinenud kümnete isiku- ja rühmanäitustega Leedus, aga ka välismaal Jaapanist Argentiinani ja USAst Euroopani, nad on saanud mitmeid autasusid.
18. märtsil kell 18 esitleb Reda Toomingas Tartu linnaraamatukogu kohvikus oma raamatut «Fotosintezė». Autor viib oma lugeja toataimede imepärasesse maailma, olles ise mitmesaja liigiga toataimede kollektsiooni omanik. Esitlus on leedu keeles.
20. märtsil kell 15 algab Delta maja ruumis 1020 ingliskeelne seminar «Mälupaigad. Ajaloosündmused inimeste mälus». Esinejad on Leedust, Eestist, aga ka Poolast. Seminari järel kell 17.30 linastub dokumentaalfilm «1410. Tuntud tundmatu Žalgiris» (2013, režissöör Aleksandras Matonis). Film seab kahtluse alla sajandeid kestnud hüpoteesid ja stereotüübid Žalgirise lahingu kohta, andes uue tõlgenduse kuningas Jogaila ja suurvürst Vytautase strateegiale ja taktikale, kui algas sõda Teutooni orduga. Leedukeelsel filmil on ingliskeelsed subtiitrid.
Kulinaarne lõpp
Leedu päevad lõpevad ka seekord kulinaarselt. 21. märtsil kell 12 tehakse Aparaaditehase Paranduskeldris ühiselt leedu rahvustoitu tsepeliine, juhendamine käib eesti, leedu, inglise, vene ja teisteski keeltes. Kui tsepeliinid söödud, pakub sealsamas kell 16 Ernest Kuckailis vaimutoitu, esitledes leedu keeles oma raamatut «Partisanirõngas».
Leedu päevi TÜs korraldavad Leedu Vabariigi aukonsul professor Birute Klaas-Lang, maailma keelte ja kultuuride kolledži Balti regiooni keelte osakond ja kolledži asedirektor Tiina Kattel ning Tartu leedulaste selts eesotsas Sigita Matulevičienėga.
«Leedu päevadega tähistame ühelt poolt Leedu taasiseseisvumise aastapäeva, teiselt poolt püüame korraldajatena tuua Leedu lähemale tartlastele ja eriti Tartu ülikooli töötajatele ja üliõpilastele, nii akadeemiliselt kui ka kultuuriliselt,» märkis Klaas-Lang.
Leedu kuulutas end uuesti iseseisvaks 11. märtsil 1990. Erinevalt Eestist ja sarnaselt Lätile ei möödunud Leedu iseseisvuse taastamine veretult: 13. jaanuaril 1991 kaotas Vilniuse teletorni kaitsmisel kokkupõrgetes Nõukogude sõjaväelastega elu 14 inimest.
Aastal 1991 sai Leedu koos Eesti ja Lätiga ÜRO ning 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks.