Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas aasta keeletegusid

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Foto: Konstantin Sednev

Tänavused aasta keeleteod on Tallinna tehnikaülikooli kõnetuvastus ja Tartu ülikooli masintõlge, rahvaauhinna võitis Õigekirjagurmaan.

2019. aasta keeleteokonkursil võidutsesid keeletehnoloogia teod, peaauhind läks jagamisele Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kõnetuvastuse ja Tartu ülikooli masintõlke vahel. Ära märgiti ka eesti teaduskeele konverentsid ja uued artiklid Vikipeediale. Rahvahääletuse võitis Õigekirjagurmaani Instagrami konto, mille kaudu vahendatakse keelenõu.

Kaks parimat

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tunnustas Põlva gümnaasiumis toimunud aktusel keeletegude tegijaid ning märkis, et eesti keele aastal tehti ja esitati keeletegusid konkursile aktiivsemalt, kui kunagi varem. «Need teod peegeldavad hästi läbilõiget kõigest sellest, mis on eesti keele arendamisel oluline: teaduskeele areng ja terminoloogia, keeleõpe, keelemängud, keelehoole ja keeletoimetamine, uuringud, sõnaraamatud, tõlkimine, masintõlge, kõnetehnoloogia ning muidugi eesti keelt propageerivad ja head keelekasutust edendavad teod.»

TTÜ keeletehnoloogia laboris väljatöötatutud kõnetuvastussüsteem on tasuta kõigile kättesaadav. Süsteemi arendab Tanel Alumäe juhitav töörühm, kuhu kuuluvad veel Ottokar Tilk ja Asadullah. Kõnetuvastus on tehnoloogia, mille abil muudetakse kõne tekstiks. Kõnetuvastus võimaldab näiteks dokumentide dikteerimist, kõne- ja videosalvestuste transkribeerimist ning kõne abil arvutite ja seadmetega suhtlemist. Eestikeelne kõnetuvastus on jõudnud reaalsete rakendusteni, mida kasutavad näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla radioloogid, samuti mitmed Eesti meediamonitooringufirmad raadio- ja telesaadete automaatseks transkribeerimiseks. Hiljuti jõudis kõnetuvastus Riigikogu saali, kus plaanitakse hakata kõnetuvastuse abil automaatselt stenogramme looma.

Tartu ülikoolis loodud Neurotõlge on tehisnärvivõrkudel põhinev masintõlge, mis toetab tõlkimist eesti-inglise, eesti-vene ning eesti-läti keelesuundadel. Keele tuvastamisega saab neurotõlge ise hakkama, ise tuleb määrata sihtkeel ja stiiliväljund. Neurotõlge oskab parandada ka eesti keele grammatikavigu. Töörühma juhib Mark Fišel ning liikmed on Andre Tättar, Lisa Yankovskaya, Lisa Korotkova, Liisa Rätsep, Maksym Del ja Annika Laumets-Tättar.

Rahvas valis Õigekirjagurmaani

Rahvaauhinna võitnud Õigekirjagurmaani Instagram on kaasaegne meedium, mille kaudu vahendatakse keelenõu. Õigekirjagurmaan jagab keelehuvilistele uusimaid keelesoovitusi ja teateid keelemaailmast. Postitused levivad keelevaldkonnast väljapoole ning kõnetavad selgelt ja tabavalt ka nooremat põlvkonda. Õigekirjagurmaanil on Instagramis juba üle kümne tuhande jälgija. Kert Kask avas Õigekirjagurmaani konto mullu juunis ja sealtpeale kaheksa kuu jooksul on avaldatud üle 145 postituse, mida jagatakse edasi nii Facebookis kui Twitteris.

Tunnustus Vikipeedia artiklitele ja teaduskeele konverentsile

Ministritest koosnev žürii tõstis esile veel kahte keeletegu: 140 uut artiklit Vikipeediale ning eesti teaduskeele konverentsi «Eestikeelne ja üleilmne teadus».

Kadrioru saksa gümnaasiumi õpetajad ja õpilased algatasid mullu ettevõtmise, kus Vikipeediasse kirjutati üle 140 eestikeelse artikli. Õpilasi innustasid emakeeleõpetajad Piret Järvela ja Laura-Liisa Perova ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Kõrbe, Vikipeediast oli koostööpartner Ivo Kruusamägi.

Tallinna ülikooli teaduskeelekeskus on Peep Nemvaltsi juhtimisel tegelenud eesti teaduskeele arendamise ja selle vajalikkuse teadvustamisega aastaid, kirjutades artikleid ja korraldades konverentse.