Õpilased käisid vaheajal tuhandete kilomeetrite taga õppereisil

Raatuse kooli arendusjuht Rene Leiner (vasakult), õpilased Kreteli Sibul, Laura-Liisa Lehtmets, Liselotte Bikha, Marleen Meister ja Joonas Aleksander Laipaik ning õpilaste selja taga olev loodusainete õpetaja Lauri Kõlamets käisid koos õppereisil Réunioni saarel.

FOTO: Rene Leiner

Sel ajal, kui meie õpilased võisid hiljuti lõppenud vaheajal isegi talverõõme nautida, said Tartu Raatuse kooli viis õpilast kodumaast ligi 10 000 kilomeetri kaugusel India ookeanis Madagaskari lähistel Prantsusmaa valdusesse kuuluval Réunioni saarel silmaringi laiendada ning basseinipeolgi käia.

Võimaluse reisida kohta, millest poleks osanud unistadagi, andis neile noortele Raatuse kooli kirjutatud projekt «Wander with Wonder», mida rahaliselt toetas Euroopa Komisjon. Üle 30 soojakraadiga troopilise kliimaga saarel asuvat põhikooli külastasid nad Erasmus+ projektiga, et tutvuda sealses koolis kasutatavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite ja võimalustega.

Vahemaandumine Prantsusmaal andis võimaluse käia ka Pariisis ja Eiffeli tornis.

FOTO: Rene Leiner

Karnevaliks valmis.

FOTO: Rene Leiner

Arvutiklassides olid kasutusel iganenud operatsioonisüsteemiga arvutid. Kohalikud kasutasid Windows 7 ja XP operatsioonisüsteemi.

FOTO: Rene Leiner

Elu kohalikega

Koos Raatuse kooli arendusjuhi Rene Leineri ning loodusainete õpetaja ja projekti pedagoogilise vastutaja Lauri Kõlametsaga reisisid kuuenda klassi õpilased Liselotte Bikha ja Marleen Meister ning kaheksanda klassi õpilased Kreteli Sibul, Joonas Aleksander Laipaik ja Laura-Liisa Lehtmets.

Õpilased elasid kohalike perede juures ja seetõttu tuli nädala jooksul ette põnevaid seiku. Kogu reisi tegi huvitavamaks asjaolu, et prantsuskeelsel saarel ei räägitud just kuigi palju inglise keelt. Nii tuli Tartu õpilastel seal peale inglise keele kasutada ka kehakeelt. «Alguses oli eriti keeruline, sest nende inglise keele aktsent on raskesti mõistetav,» ütles Liselotte Bikha.

Toit kooli sööklas.

FOTO: Rene Leiner

Hinnad turul, Eestiga võrreldes on troopilised puuviljad soodsamad.

FOTO: Rene Leiner

Peres, kus elas Joonas Aleksander Laipaik, oli väike loomaaed, kus leidus nii kilpkonni, papagoisid kui ka tšintšiljasid. Erilisi loomi õnnestus noormehel näha teisigi, nimelt oli saarel palju väiksemaid sisalikke ja ka kameeleone. «Sisalikele olid maja seintes avad, et nad saaksid käia putukaid söömas,» rääkis Joonas Aleksander Laipaik.

Peres, kus elas Joonas Aleksander Laipaik, oli väike loomaaed, kus leidus nii kilpkonni, papagoisid kui ka tšintšiljasid.

Ja kui teised Raatuse kooli reisisellid said viimasel päeval osaleda basseinipeol, siis Laura-Liisa Lehtmets valvas kaheksa tundi kirikus lapsi. «Ma olin sügavalt kristlikus peres,» selgitas Laura-Liisa Lehtmets. «Eestiga võrreldes oli kirik seal hoopis midagi muud, seal oli pidu ja melu.»

Kui Eestis tähistati vastlapäeva, valmistusid tartlased Réunionil karnevaliks. Nagu paljudes Euroopa riikides, tähistati ka kaugel India ookeani saarel vastlaid karnevali ja suure peoga. Nii riietus Laipaik naiseks, Sibul pruudiks, Lehtmets kauboiks, Meister suveks ning Bikha ükssarvikuks. Karnevalil valiti välja ka parimad, kellele olid kopsakad auhinnad. Naiseks kehastunud Laipaik võitis teise koha ning sai auhinnaks kopterisõidu saare kohal. «Esimese koha saaja võitis kaks ööd rannamajas. Sellega poleks mul niikuinii olnud midagi peale hakata,» märkis Laipaik.

Kosk saarel.

FOTO: Rene Leiner

Hoiatus haide eest.

FOTO: Rene Leiner

Palju tööd

Projekti tehnilise poole eest vastutav Rene Leiner ütles, et kuigi Réunionil veedeti vaid nädal ning edasi ja tagasi sõidule kulus veel neli päeva, kestab kogu projekt ligi kaks aastat. Kõik algas projekti kirjutamisest ja partnerite leidmisest, lisaks aruanded enne ja pärast projektinädalat.

See oli esimene välis­õpilastega projekt Réunioni põhikoolis ehk Collège Aimé Césaire L’Étang-Salé’s. «Seda oli ka tunda, sest projektinädalal oli sisu veidi nõrk,» nentis Leiner. «Küll aga on kõik partnerkoolid toetavad ning jagasid nõuandeid, kuidas teinekord paremini teha.»

Kõlamets selgitas, et kui Eestis ollakse harjunud, et kolledž on seotud ülikooliga, siis Prantsusmaal on kolledž põhikool ehk 6.–9. klass. Réunionis külastatud koolis oli 575 õpilast, 40 õpetajat ja 15 tugispetsialisti. «Meeldis, et tugispetsialistide süsteemiga on jõutud väga kaugele, selles koolis õppisid ka liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega õpilased, kel olid oma tugi­spetsialistid,» rääkis Kõlamets. Raatuse koolis on võimalused liikumispuudega inimestele, aga seni ei ole neid keegi kasutanud. «Réunionis on see pigem igapäevane, mitte haruldane,» lisas ta.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles