Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12998647t1h3615.jpg)
Otsekui meelepete hõljuvad lõbusad tegelased Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku neuroloogiaosakonna protseduuride toas lae all.
Üksteise järel ilmuvad sinna kaelkirjak, mammut, lehm, lumememm, võidusõiduauto – üks tõelisem kui teine. Mitte nõiakunst, vaid hologrammid.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/10/12999136t1h182b.jpg)
Laps, kel protseduuride toas vererõhku mõõtma hakatakse või kes peab vereproovi andma, jääb neid lummatult vaatama. Nagu üheksa-aastane Reneegi, kes tuli eile koos isaga veeniverd andma. Aga ka lasteneuroloog Anneli Kolgi silmad särasid.
/nginx/o/2020/03/09/12998649t1h434c.jpg)
Eile olid lastehaiglas hologrammimasinasse uusi tegelasi panemas firma KNM Eesti spetsialistid Jan Škurinski ja Alfred Dudar, kes selgitasid, et seade töötab leedtuledega varustatud nelja tiivikulehe abil, mis keereldes tekitavad kolmemõõtmelise kuva.
Doktor Anneli Kolk oli ammu mõelnud, et kuidagi peaks olema võimalik vähendada laste hirmu ja stressi. Emade stressi muidugi ka, sest kui ema närveerib, muutub lapski rahutuks ja hakkab siplema. Kui prooviks protseduuride tuppa kuidagi meelitada mõned hologrammid, mõtles ta ja pidas nõu Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professoritega, kes ütlesid, et Eestis on üks niisugune firma olemas küll. Anneli Kolk kirjutas sellele firmale kirja ja vastus tuli kümne minuti pärast.
Õdede kirjeldustest on niigi selge, et hologrammid köidavad laste tähelepanu. Isegi beebidele meeldivad need väga.
Jan Škurinski sõnul on tegemist HYPERVSNi tehnoloogiaga, mille väljatöötamise au kuulub maailmas firmale Kino-Mo, ning nemad on selle ametlikud esindajad Baltimaades.
/nginx/o/2020/03/09/12998650t1hb0e6.jpg)
Kino-Mo kaasasutaja Kiryl Chykeyuk on Oxfordi Ülikooli inseneri doktorikraadiga mees, kes koos oma lapsepõlvekaaslasega tuli ühikatoas kõigepealt ideele kuvada jalgratta kodaratele LEDidega reklaam, mis muutus nähtavaks rattaga sõites. See idee pälvis investorite tähelepanu ning nüüd on firmal ette näidata uhke edulugu.
Praegune hologrammiseade lastehaiglas suudab kuvada 17 pilti. Jan Škurinski ja Alfred Dudari sõnul on seda kõike võimalik edasi arendada, ja kuna neil mõlemal on kodus viieaastased pojad, siis nende peal on hea uusi ideid katsetada.
Protseduuritoas püüavad õed lapsi aga teaduspõhiselt vaadelda ning nende käitumist, näoilmet, liigutusi ja nuttu ühe kindla skaala järgi hinnata, et hologramm-meetodi mõjususe kohta teavet koguda. Samas on õdede kirjeldustest niigi selge, et hologrammid köidavad laste tähelepanu. Isegi beebidele meeldivad need väga.
/nginx/o/2020/03/09/12998648t1h46fd.jpg)
Lasteneuroloogia osakonnas on enamasti ravil kas traumast või peatraumast paranevad lapsed või siis epileptikud või ükskõik millise muu neuroloogilise häire all kannatavad patsiendid. Neil võib olla häiritud üks väike funktsioon, mis on seotud kas kuulmis- või nägemistähelepanuga või mäluga. See avaldab mõju aga lapse suhtlemisele, tekitab ärevust, mõjub psüühikale. Lapse elu muutub eriti kurvaks aga siis, kui ta seetõttu ei suuda enam sõpru leida.
Moodsa aja tehnoloogial on juba oma osa neuropsühholoogilistes testides. Seda saab kasutada nii diagnoosimisel kui lapse tavaelu toetamisel. Lapsel peab olema huvitav, lõbus.
«Kui tahta lapsi päriselt aidata, tuleb neid tehnoloogiaga kaasa haarata, teha midagi ägedat,» leidis Anneli Kolk.
/nginx/o/2020/03/10/12999138t1h5252.jpg)
Hologrammiseadet aitas osta Tartu ülikooli kliinikumi lastefond tänu tarkvaraettevõttele Playtech, mis pani kokku oma kontorimaratoni osalustasud ja sai kinkesummaks 1400 eurot.