Kirjanduslinnas Tartus töötab tänavu taas kaks külaliskirjanikku

Irina Bogatõrjova ja Laura Clarke. Foto: Britney Townsend/EKS

Unesco kirjanduslinn Tartu võõrustab tänavu jälle kaht välismaist kirjanikku, üks tuleb kevadel ja teine sügisel.

Aprillis ja mais viibib siin residentuuris vene kirjanik ja folklooriuurija Irina Bogatõrjova, kellelt on ilmunud viis raamatut ning lisaks lugusid ajakirjades ja antoloogiates, teatas Eesti kirjanduse seltsi teadussekretär Marja Unt. Kaasanis sündinud kirjanik kasvas üles Uljanovskis, mis on praegu samuti Unesco kirjanduslinn.

Venemaalt ja Kanadast

Bogatõrjova esimene teos «Autostop» ilmus 2012 ning pälvis debüüdipreemia, tema loomingut on praeguseks tõlgitud ka inglise, hollandi ja prantsuse keelde.

Tema teostes on olulised teemad kultuurilised erinevused ning teineteise mõistmise häired linnaelu ja muistseid eluviise järgivate kogukondade vahel, loomingusse põimib ta ka mitme rahva pärimust ja keskkonnaküsimusi. Folkloristina tegeleb Bogatõrjova vene ja soome-ugri pärimuskultuuri võrdleva uurimisega ning on magistritöös võtnud fookusesse parmupilli.

Oktoobris ja novembris töötab Tartus külaliskirjanik Laura Clarke, kes on pärit Kanada linnast Torontost ning kellelt on seni ilmunud luuleraamat «Decline of the Animal Kingdom» (2015), aga ka rohkelt luulet, proosat ja raamatuarvustusi ajakirjanduses. Debüütkogu on iseloomustatud kui kavalalt fabuleeritud teost, mis ähmastab otsetähenduse ja allegooria piire.

Berk Vaheri selgitus

Vene kirjanduse vahendamisel on Tartus väärikas ajalugu ja tänapäev, ent peaksime enam märkama ja tutvustama ka võimalikke tulevikutähti – noorema põlve vene autoreid, selgitas žürii liige Berk Vaher kevadise residentkirjaniku valiku tagamaid. «Irina Bogatõrjova kindlasti värskendab seda kultuurisuhet ning usume, et ka talle kui põhjarahvaste pärimuse uurijale pakub Tartu küllaga loomeainet ja uusi tutvusi,» lisas ta.

Sügiskuudeks Tartusse saabuva Laura Clarke’i kohta tõstis Vaher esile tema luule särtsu ja mängulisust, ent ka kavandatava romaani tegevuspaika. Selleks on jõuliselt looduslikumaks muudetav linn.

«Mitmed Tartu 2024 kultuuriprogrammi kavandatud projektid unistavad ja tegutsevad samas suunas,» lisas Vaher. «Romaani müstiline tasand aga tõotab põnevaid haakumisi näiteks Utoopia raamatupoe esoteeriliste laupäevadega.»

Kirjanduslinna residentuuriprogramm on toiminud 2017. aastast. Varem on siin residendina töötanud sloveeni kirjanik Andrej Tomažin, iiri kirjanik ja kultuurikriitik Darran Anderson, ungari kirjanik Gabi Csutak, ameerika luuletaja Ron Whitehead ning inglise luuletaja Andy Willoughby.

Veebruaris välja kuulutatud konkursile laekus 25 avaldust mitmest ilmakaarest. TPM