Tartus sõidab alates teisipäevast eraldi koroona-kiirabibrigaad

Pildil kiirabiauto. Foto: Kristjan Teedema

Eile selgus, et Eesti teine koroonavirusesse nakatunu on tartlane. Teisipäevast alates on SA Tartu kiirabi üks brigaad mõeldudki selleks, kui peaks tulema koroonakahtlusega väljakutse.

SA Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee ütles, et koroona-brigaad sõidab välja siis, kui tuleb väljakutse koroona riski piirkonnast inimesele või kellelegi, kes on võimaliku nakatunuga kokku puutunud. Auto nendeks sõitudeks valiti selline, mida on lihtne desinfitseerida ning töötajad peavad pärast iga koroonakahtlusega väljakutset vahetama ühekordset kaitseülikonda. «Varustust jagub,» kinnitas Kõrgvee. Ühtki koroonajuhtumit kiirabitöötajad tuvastanud pole, kuid ilmnenud on hoopis mõned gripijuhtumid.

Kõrgvee sõnul ei saa öelda, et Tartu ümbruses oleks lahti läinud koroonapaanika ning ta soovitab kehva enesetundega inimestel jääda koju, hoolitseda isikliku hügieeni eest ning ennast ravida. 

Kuna gripp ja koroonaviirus ohustavad enim vanemaealisi ja kroonilisi haigeid, peab terviseamet hoolekandeasutustega läbirääkimisi külastuste piiramiseks.

Põlva ja Ahja hooldekodu juht Aet Olle lausus, et kaalub ustele hoiatussildi kleepimist, et inimesed võimaluse korral omakseid ei külastaks. Olle kogemus ütleb aga, et silt ei takista kedagi. Tema sõnul mõjuks lähedastele vaid see, kui ise emalõvina uksel ees seista. Otseselt pole õigust inimesi omakseid külastamast takistada.

Terviseamet soovitab hoolekandeasutustel mitmele poole desinfitseerimisainet panna ja selgitustööd teha, sealhulgas saata lähedastele e-kiri, kus soovitada viiruse laia levikuga piirkondadest naasnutel hooldekoju mitte tulla. Gripp ja muud respiratoorsed haigused levivad hooajati, Eesti kliimavöötmes lõpeb hooaeg aprilliga. Praegu annavad gripp ja teised respiratoorsed haigused tervishoiusüsteemile märkimisväärset koormust, sealhulgas tekivad kriitilised haigusjuhud, mille puhul vajavad inimesed intensiivravi.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai rääkis kolmapäeval ajakirjanikele, et kui lisandub veel üks äge respiratoorne nakkus, mille tõttu tekivad ka rasked haigusjuhud, avaldab see tervishoiusüsteemile kindlasti mõju.

Eestis põeb koroonaviirust kolm inimest. Kõik nakatunud tõid viiruse sisse koldepiirkonnast ehk terviseamet ei ole tuvastanud viiruse levimist Eestis. Seega soovitab amet koroonaviiruse levikuga riikidesse mitte sõita. 

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et saatis kohalikele omavalitsustele kirja, milles palus üle vaadata kriisiolukordadeks valmistumise kavad ja igapäevased tegevused, mis tagaks elanike turvalisuse ja kaitse. «Nii praegu kui ka tulevikus on oluline, et oleksime valmis olukorra halvenemiseks ja sellega hakkama saamiseks. Just valmisolek tagab hädaolukordadega toimetuleku, olgu selleks kriisiks koroonaviirus või ootamatu torm,» lisas Aab.