Haruldane kroonlühter säras muuseumis

ERMi direktor Alar Karis (vasakul) sai Mandragora juhilt Ene Sarapilt ja restauraator Jaak Sarapilt ülevaate, kuidas Käsmu kiriku kroonlühtri taastamine käis. Foto: Arp Karm

Eesti Rahva Muuseumis (ERM) esitleti teisipäeval restauraatorite hoole alt pääsenud Käsmu kiriku kroonlühtrit, mille taastasid Tartu ülikooli spin-off-ettevõtte Mandragora meistrid Jaak Sarap ja Evald Kask.

ERMis kõnelesid sel puhul Mandragora juhataja Ene Sarap ja tööde juht Jaak Sarap.

Sobiva suurusega ruumi ja tingimused taastamistöödeks andiski ERM, kuna Mandragora töökoja ühestki uksest ega aknast lühter sisse ei mahtunud.

Lühtri valdaja on Käsmu kogudus ja tööde tegemisel olid hea nõuga abiks muinsuskaitseameti töötajad Linda Lainevoo, Grete Nilp ja Mirjam Abel. Materjaliuuringud tegi Signe Laht Tartu ülikoolist ning just nende uuringute tulemusena selgus, et lühter ei ole valmistatud kipsist, nagu algul arvati, vaid et see on kriidi ja liimi segu. Just selle materjali tõttu ongi lühter unikaalne, ainuke omataoline Eestis.

Kroonlühtrist on teada ka, et selle annetas 1890. aastatel Käsmu kabelile kohalik meremees ja laevade omanik Jakob Kaskni (1851–1902). Aga kust see päriselt pärit on, millisest riigist või kes on niisuguse kroonlühtri kunagi valmis teinud, selle kohta andmed puuduvad.

Käsmu kroonlühtrist saab pikemalt lugeda 25. veebruari Tartu Postimehest.