Rahva mälu kandja tähistas sajandat aastapäeva

Rahvusarhiivi sajandal aastapäeval pälvis tunnustuse ka viis ajalooõpetajat, Maaja Nagel (paremal) Karlova koolist nende hulgas. Foto: Sille Annuk

Eile möödus sada aastat päevast, mil seitse eesti meest alustasid riikliku arhiivinduse rajamist ehk meie ajaloolise kirjaliku pärandi talletamist ühtse süsteemina.

Nii loodi 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana riigi keskarhiiv Tartus ja tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. Tähtsat päeva tähistades tunnustas rahvusarhiiv muu hulgas ajalooõpetajaid, kes õpetavad õpilasi arhiiviandmeid kasutama.

Riigiarhivaar Priit Pirsko nentis kõnes, et miskipärast kujutavad filmid ja kirjandus arhiivitöötajaid ekslikult sageli pisut imelikena. «Tingimata näidatakse, et arhiivid on pimedas keldris ja töötajad võidunud riietega, sellised natuke teistsugused inimesed, kes pole eriti sotsiaalsed,» kirjeldas ta. «See ei vasta tõele, arhiivitöötajad on avatud ja koostööaltid inimesed.»