Käsmu kroonlühter säras ERMis kogu oma hiilguses enne kodukabelisse sõitu

Lühter särab, kokku 42 küünalt kuuel harul. Foto: Arp Karm

Täna esitleti Eesti Rahva Muuseumis restauraatorite hoole alt pääsenud Käsmu kiriku kroonlühtrit, mille on taastanud  Tartu Ülikooli spin-off ettevõtte  Mandragora OÜ meistrid Jaak Sarap ja Evald Kask.

Täna kell 11 kõnelesid ERMis sel puhul Mandragora juhataja Ene Sarap ja tööde juht Jaak Sarap.

Sobiva suurusega ruumi ja tingimused restaureerimistöödeks andis Eesti Rahva Muuseum, kuna Mandragora töökoja ühestki uksest ega aknast lühter sisse ei mahtunud.

ERMi direktor Alar Karis ühel pool ja Mandragora inimesed Jaak ja Ene Sarap teisel pool, taastatud lühtrit imetlemas. Foto: Arp Karm

Lühtri valdaja on Käsmu kogudus, ja tööde tegemisel olid hea nõuga abiks muinsuskaitseameti töötajad Linda Lainevoo, Grete Nilp ja Mirjam Abel. Materjaliuuringud tegi  Signe Laht Tartu ülikoolist ning just nende uuringute tulemuena selgus, et lühter on valmistatud mitte kipsist, nagu algselt arvati, vaid et see on kriidi ja liimi segu.

Jaak Sarap kokkutulnutele lühtri kohta selgitusi jagamas. Foto: Arp Karm/ERM

Just selle materjali tõttu ongi lühter unikaalne, ainuke omataoline Eestis.

Kroonlühtrist on teada ka, et selle annetas 1890. aastatel Käsmu kabelile kohalik meremees ja laevade omanik Jakob Kaskni (1851- 1902). Aga kust see päriselt pärit on, millisest riigist või kes on niisuguse kroonlühtri kunagi valmis teinud, selle kohta andmed puuduvad.

Käsmu kroonlühtrist pikemalt saab lugeda 25. veebruari Postimehest.