Riigikohus: prokuratuur peab Valvo Semilarskile jälitusloa andmeid tutvustama

Tartu maakohus arutab Valvo Semilarski(vasakul) toimingupiirangu rikkumise süüasja kuni mai kuuni. Semilarskit kaitseb kohtus vandeadvokaat Oliver Nääs. Foto: Margus Ansu

Riigikohus jättis rahuldamata prokuratuuri kaebuse Tartu ringkonnakohtu määruse peale, mis kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kuriteos kahtlustatavale endisele Tartu abilinnapeale Valvo Semilarskile ja tema kaitsjatele Oliver Nääsile jälitustoimingute lubade andmeid.

Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski sõnas, et vaidlus puudutas kahe konkreetse jälutusloa lubade andmist. Kokku taotles prokuratuur Semilarski jälitamiseks kaksteist luba. «Et riigikohus sellise määruse nüüd välja andis, siis loodame kaitsjaga esimesel võimalusel lubadega tutvuda,» sõnas Semilarski.

Riigikohus selgitas ringkonnakohtuga nõustudes, et prokuratuur peab täitma jõustunud kohtulahendit ega või uutele põhjendustele tuginedes keelata andmete tutvustamist.

Kõnealuses kriminaalasjas otsustas prokuratuur jätta kahtlustatavale ja tema kaitsjatele osaliselt tutvustamata erinevad jälitustoimingute load ja nende aluseks olevad taotlused. Andmete osalist tutvustamata jätmist põhjendas prokuratuur muu hulgas sellega, et kinni kaetud teksti tutvustamine võib seada ohtu salajasele koostööle kaasatud isiku ning tema õiguse hoida koostööd saladuses. Kahtlustatava kaitsjad vaidlustasid prokuratuuri otsuse.

Tartu ringkonnakohus kohustas prokuratuuri tutvustama kahtlustatavale ning tema kaitsjatele kõiki prokuratuuri määrusega tutvustamata jäetud andmeid. Ringkonnakohus ei nõustunud prokuratuuriga, nagu oleks prokuratuuri toodud põhjendustel andmete osaline kinni katmine põhjendatud, ega tuvastanud ka muid seaduses loetletud aluseid, millele toetudes võinuks jätta need andmed tutvustamata. Prokuratuur ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud ning see jõustus. Seejärel tegi prokuratuur uue määruse, millega keeldus samade andmete tutvustamisest teisele õiguslikule alusele viidates.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas määruses, et jõustunud kohtulahendit on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas määruses, et jõustunud kohtulahendit on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Kui prokuratuur on keeldunud jälitustoimingutega kogutud andmete tutvustamisest ja kohus on leidnud, et prokuratuuri esitatud põhjendustel andmeid tutvustamata jätta ei saa, peab ka prokuratuur jõustunud kohtulahendit täitma ja andmeid tutvustama.

Prokuratuur ei või koostada uut andmete tutvustamisest keelduvat määrust, tugineda selles uutele põhjendustele ega jätta uuesti samu andmeid tutvustamata. Kui prokuratuur kohtulahendi põhjendustega ei nõustu, võib ta esitada kaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Praegusel juhul aga prokuratuur ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud.

Riigikohus märkis, et kui prokuratuur saaks jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamata jätmise põhjendust korduvalt muuta, ei saaks kahtlustatav olla kindel, et ta saab ka prokuratuuri loa vaidlustamisel ja kaebuse rahuldamisel varem tutvustamata jäetud andmetega tutvuda.

Samuti selgitas riigikohus, et kohus on pädev muu hulgas tuvastama, kas tutvustamata jäetud tekst võib sisaldada riigisaladust. Praegusel juhul on ringkonnakohtu jõustunud määrusega tuvastatud, et jälitustoimingute load selliseid andmeid ei sisalda.

Prokuratuur esitas Tartu endisele abilinnapeale Valvo Semilarskile 2017. aastal oktoobris kahtlustuse korruptsioonikirtegudes ning praegu käib Semilarski toimingupiirangu rikkumise süüasja arutamine Tartu maakohtus. Kohtuistungid vältavad kuni mai keskpaigani.

Valvo Semilarski kaitsja, vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on äärmiselt kummaline, et prokuratuurile peab läbi kolme kohtuastme ja lõpuks riigikohtu abiga meelde tuletama, et jõustunud kohtuotsused on täitmiseks.

«Sisuliselt käidi sama vaidlust kaks korda vaidlemas, kuna esimese korra järel otsustas prokuratuur jõustunud kohtulahendit lihtsalt eirata. Valvo Semilarski jälituslubade ümber toimuv illustreerib hästi, kuidas Eestis kriminaalmenetlustes jõuõlad paiknevad. Isikutel on küll reaalse õigused, kuid nende realiseerimine praktikas sõltub vägagi palju prokuratuuri suvast,» selgitas Nääs pressiteate vahendusel.

Vandeadvokaadi sõnul ei oleks seda kõike vaja olnud, sest riigikohtu praktika kohaselt peavad  jälitusload olema kriminaaltoimikus ning tutvustatud kaitsele ja kahtlustatavale kriminaalmenetluse lõppedes. «Täna oleme me aga olukorras, kus kohtumenetlus juba käib, jälituslubade alusel kogutud teavet on juba kohtule avaldatud, kuid kaitse saab alles nüüd jälituslubade terviktekstidega tutvuma asuda. Seda muidugi eeldusel, et prokuratuur nüüd teist korda jõustunud kohtuotsust eirama ei asu. Ega imestada poleks midagi,» lisas Nääs.