Ikõt, kokõt, kumõt - marid võistlesid püha puhul mängudes lumel

Raimu Hanson
, ajakirjanik
Copy
Võidujooksus pannidega oli teatepulgaks kook.
Võidujooksus pannidega oli teatepulgaks kook. Foto: Margus Ansu

Ikõt, kokõt, kumõt! See on mari keeles üks, kaks, kolm, ja kolme peal pistsid võistlejad, pann koos suure koogiga käes, jooksu pöördekohani ja tagasi, et siis heita küpsetis oma võistkonnakaaslase tühjale pannile. Tartu laululava taga lumel oli maride vanima püha üjarnja puhul kavas teisigi mänge, mille aegu oli tarvis stardis kolmeni lugeda. Näiteks kaelkookudega vee tassimine, kotisjooks ja suurtes viltides võidujooks. Vilte läks tarvis ka heitevõistlusel.

Kotisjooks.
Kotisjooks. Foto: Margus Ansu

Marilase Gennadi Salmijanovi selgituse kohaselt on üjarnja maride vanim püha. Selle rituaalides on ühendatud kevadisi ja talviseid tegevusi. Niisuguste rituaalidega soovisid marid vanasti loodust äratada ja maa viljakaid jõude taaselustada, põllumajanduslikku õitsengut ja perele heaolu saavutada.

Mängud lumel ning sellele paari tunni pärast Tartu kirjandusmajas järgnenud pannkookide küpsetamise ja nende söömise, aga ka laulmise ja tantsimise korraldas Tartu maride liit eesotsas Valeri Aleksandroviga. Liidus on umbes 15 tartlast ja kümmekond mari Eesti teistest linnadest.

Täpselt samal ajal kui marid lustisid üjarjna puhul lumel, leelotasid maaselitsa tähistamiseks nende soomeugrilastest hõimuvelled ja -sõsarad setud Eesti Rahva Muuseumi Hurda saalis.

Laululava taga oli sula lumi. Algaval nädalal sulab see veel jõudsamalt. Eesti keeles lumi sulab, mari keeles lum šula.

Lum šula, mari kelgutab.
Lum šula, mari kelgutab. Foto: Margus Ansu
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles