Väljapeetud väljapanekul näeb piiranguteta ehteloomingut

Copy
Näitusel «Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019» saab ehteid vaadata horisontaalsetel ja vertikaalsetel pindadel, aga ka mannekeenide küljes.
 
Näitusel «Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019» saab ehteid vaadata horisontaalsetel ja vertikaalsetel pindadel, aga ka mannekeenide küljes.  Foto: Sille Annuk

Tartu kunstimuuseumi teisel korrusel avati veebruari eelviimasel reedel Ketli Tiitsari kureeritud näitus «Autoriehte anatoomia. Eesti ehtekunst 1953–2019». Väljapanek annab ülevaade ehtekunsti arengust viimasel peaaegu seitsmekümnel aastal, tõstab esile ehte kui kunstilise väljendusvahendi unikaalsust ning näitab selle loomise võimalusi, tehnikaid ja materjale.

Kahtlemata on see muuseumi viimase aja üks väljapeetuimaid näitusi. Kiidusõnu tuleb selle eest jagada eelkõige näituse kujundajatele Helen Ojale ja Raul Kalvole, kelle läbimõeldud ruumikontseptsiooni järgi tekib poolhämarasse näitusesaali sisse astudes tunne, nagu oleks kunstinäituse asemel sattunud hoopis mõnda väärikasse vanalinna ehtebutiiki.

Rinnanõelade «Roosa ila» autorid on Liina Lelov ja
Valdek Laur.
Rinnanõelade «Roosa ila» autorid on Liina Lelov ja Valdek Laur. Foto: Sille Annuk
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles