Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi

Monica Rand ja Madis Lepajõe Foto: TPM

Mida Tartu ja tartlased selle ajaga võitsid, mil ülikoolilinna juhtis Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit?

Kaks aastat tööd Tartu koalitsioonis jäi meil Keskerakonna esindajatena seljataha ning uus, nüüd juba Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna võimuliit sirutab tasapisi tiibu. Tundub olevat sobiv hetk veidikeseks aeg maha võtta ja tehtule tagasi vaadata.

Eelarves kavandatud tegevustega liigume samm-sammult edasi Tartu linna arengustrateegiast «Tartu 2030» tuleneva visiooni ning linna arengukavas ja senises koalitsioonilepingus sätestatud eesmärkide poole. Kõik need dokumendid hoiavad silme ees peamist eesmärki: parandada linlaste elukvaliteeti ning muuta Tartu atraktiivsemaks investoritele ja linna külalistele.

2018. aasta oli teguderohke ja vähemalt sama aktiivne oli ka aasta 2019. Kõigi otsuste ja tegude üksipulgi lahti seletamine täidaks päris mitu ajalehenumbrit, seetõttu piirdume siinkohal vaid valitud nopetega. Suund tegudes oli meil ühine.

Meile on alati oluline haridus ja teised Eesti tulevikku panustavad teemad. On ju Tartu õigustatult Eesti hariduse, kultuuri, noorte, spordi ja teaduse pealinn. Et olla veelgi rahvusvahelisem ja avatum, püüdsime selle poole ja võitsime mullu uhkusega õiguse olla 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn. Kindlasti on Euroopa kõigi aegade parima kultuuripealinna kuulsuse võitmiseks vaja teha väga palju rasket tööd. Pole aga kahtlust, et võimalus ühise idee heaks töötada paneb paljude noorte ja ka veidi vanemate inimeste silmad särama. Kes meist ei tahaks olla osaline Tartust Euroopa näidislinna kujundamisel!

Kindlasti väärib tähelepanu Tartu kultuuritoetuste süsteemi korrastamine spordivaldkonna toetuste eeskujul. Aga küllap ongi nii, et spordis on kõikvõimalike eesmärkide ja tulemuste (ka rahaliste) mõõtmine selgem ja arusaadavam ning seda on tehtud juba aastakümneid. Seepärast on loomulik ja väga teretulnud, et kultuur joondub Tartus spordivaldkonna parimate eeskujude, kogemuste ja näidete järgi.

Väga palju loodame möödunud aasta lõpus moodustatud Euroopa kultuuripealinna 2024 sihtasutusele. Usume siiralt, et selle entusiastliku ja energilise meeskonna eestvedamisel luuakse Tartus võimalikult paljusid linlasi ja Tartu sõpru kaasav ning ühendav süsteem, mis saab eeskujuks paljudele järgmistele Euroopa kultuuripealinnadele.

Heade konkurentide ja mõttekaaslaste – Ungarist, Soomest, Norrast ja mujalt – koolitamine on juba tiitli võitmisest alates täies hoos.

Midagi pole teha, kenade ja uute lasteaedade kõrval on meil ka väga nukra olemisega hooneid, mis pikisilmi ootavad remondiraha.

Tulevikku vaadates on tähtis, et aasta tagasi jaanuaris valisid Tartu noored alates 14. eluaastast endale demokraatlike otsevalimiste teel Tartu noortevolikogu, mis esimesena Eesti omavalitsuste reas on Tartu linnavalitsusele ja -volikogule oluline ja tunnustatud partner ning kelle esindajad osalevad kõigi linnavolikogu komisjonide töös.

Nii nagu kogu eelarvest moodustab lõviosa haridusele minev raha, nii on ka investeeringutega.

Oleme hoidnud kinni plaanist renoveerida kõik Tartu koolimajad 12 aastaga. Esimesena avasime rekonstrueeritud Raatuse kooli ning tagasisidest on selgunud, et uue majaga ollakse väga rahul. 2019. aastal alustas uut õppeaastat totaalse uuenduskuuri – osaliselt välisabi toel – läbinud Variku kool. Veel enne Variku kooli avamist, eelmise õppeaasta lõpus algasid Annelinna gümnaasiumi renoveerimistööd.

Neil, kes kahtlevad, kas renoveerimistöödeks nii suurelt kulutada on ikka mõistlik, soovitaks uuendatud koolidesse sisse astuda ja vaadata sealse koolipere rahulolevaid nägusid. See peaks olema piisav tõestus.

Möödunud aasta lastekaitsepäev tõi rõõmu Mart Reiniku kooliperele – avasime kauni ja kauaoodatud avatud õueala, kus on võimalik väga erineval moel mängida ja turnida.

Variku kooli endise võimla asemele ehitasime spordihoone koos kahe täismõõdus saali, jõusaali ja matisaaliga. Spordihoone on õhtuti avatud kasutamiseks kõigile huvilistele. Korda sai Variku kooli hooviala ning sealsetele spordiväljakutele paigaldati erinevatele earühmadele mõeldud mängu- ja liikumisvahendeid, sh ka väike ala ekstreemspordisõpradele.

Sügise hakul lisandus liikuma kutsuvaid alasid veelgi. Kesklinna kooli õu on nüüd uue ja laheda kujundusega ning kaetud õpilaste soovitud elementidega. Hansa ja Descartes’i kooli palliplatsi avamisel said ka abilinnapead jala valgeks, kui avamiseks pidime pallid väravasse lööma.

Kooliõuede liikuma kutsuvaks muutmine aga ei lõpe: järge ootab kaasava eelarve hääletusel üheks väljavalituks osutunud katoliku kooli Tähtpere aed.

Kõigi nende projektide juures jälgisime, et hooned saaksid kujundatud ning sisustatud selliselt, et neis saaks kasutada moodsaid õppemeetodeid ja oleks liikumisvõimalusi kõigile, ka erivajadustega lastele.

Uue kuue on saanud Pääsupesa ja Maarjamõisa lasteaed. Midagi pole teha, kenade ja uute lasteaedade kõrval on meil ka väga nukra olemisega hooneid, mis pikisilmi ootavad remondiraha. Oleme endiselt seisukohal, et koolide kõrval vajavad ka lasteaiad märksa jõulisemat ja süsteemsemat investeerimist.

Et olla veelgi rahvusvahelisem ja avatum, püüdsime selle poole ja võitsime mullu uhkusega õiguse olla 2024. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Kahe aasta jooksul valmis välisabi toel viis intellektipuudega inimestele mõeldud Maarja peremaja: kaks Jaamamõisas, kaks Ujula tänaval ja üks Kure tänaval.

See oli oodatud sündmus, kuna sellist kodu vajavaid inimesi on üha rohkem. Peremajades ei teki noortel tunnet, nagu nad oleksid mingis ametiasutuses. Võib julgelt väita, et see on kodu, kus igaühel on oma õigused, võimalused ja kohustused.

Möödunud suve tähtsündmuse juubelilaulupeo ettevalmistusi alustasime juba aasta varem: remontisime ja tegime iluravi laulukaarele, uuendasime lauluväljaku pingid, parandasime sealset elektrivarustust. Algsed plaanid olid veelgi suurejoonelisemad, kuid tõsi on, et Tartu linna üks aasta tähtsündmus ja Eestile oluline pidu sai kenasti peetud.

Vahel teeme ka iluasju, aga seegi on linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks vajalik. Nii sai Tartu endale näiteks juurde uue väljaku: kõiki Annelinnast Kaarsilla kaudu kesklinna tulijaid ja Raekoja platsilt Ülejõele liikujaid tervitavad Lydia Koidula ja papa Jannsen.

Kes viimasel ajal Emajõe-äärsetel alleedel jalutanud, on küllap tähele pannud lodjakoja territooriumil toimuvaid ehitustöid. Nimelt peaks seal eelolevaks sügiseks valmima uhke kompleks, kus lodjakultuuri pärandit edasi hoida, säilitada ja arendada.

Laululava lähistel aga areneb järjest spordi- ja dendropargi piirkond – kes sinna liikuma satub, näeb rõõmuga, kuidas sealsed rajad ja väljakud muutuvad üha enam kompleksseks vaba aja veetmise kohaks, selliseks pargiks, kus mitte ainult ei suusatata või joosta, vaid kus on kena ka niisama jalutada ja tiigi ääres jalgu puhata.

Suusasõpradele on oluline muidugi ka spordipargi lumetootmissüsteemi välja arendamine – tänavune talv näitab ehedalt, et ainult ilma peale loota on liialt riskantne.

Siiralt hea meel on ka jalgpallurite harjutamistingimuste paranemise üle. Üle-eelmise aasta lõpp tõi uued entusiastid aastaid kasutuseta seisnud Raadi lennukiangaari. Koha võttis sisse Tartu Kalevi jalgpalliakadeemia, kes paari nädalaga muutis pimeda ja kõleda angaari heledaks kunstmurukattega treeninguväljakuks. Tänu nende initsiatiivile on Tartus lõpuks ruumid jalgpalli talviseks harrastamiseks.

Läinud aastal tuli ka riigilt rõõmusõnum: Tartu on üks neljast linnast, kus järgmiseks kevadeks peaks valmima jalgpallihall. Loodame, et Tammeka esindusmeeskond saab peagi hooajaks ettevalmistusi teha Annelinna uues hallis.

Linnas ära tehtust ja plaanitavast võib jäädagi rääkima. Julgelt võime öelda, et meil on olnud tegusad kaks aastat. Kaks aastat täis meeldivat koostööd! Aitäh kõigile – nii kaasamõtlejatele kui ka kritiseerijatele!