/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2020/02/26/12974324t1h63f0.jpg)
President Kersti Kaljulaid andis täna Eesti Kirjandusmuuseumis kolmele inimesele üle rahvaluule kogumispreemia, tunnustades nende tööd ja pühendumist.
Rahvaluule kogumispreemia laureaadid on Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Twerdjanski
Preemia sai folklorist Tiiu Jaago, kes on Eesti Rahvaluule Arhiivile (ERA) alates 1989. aastast üle andnud nii omaette kui koos tudengitega kogutud rahvaluulet kirjapanekute ja salvestustena.
/nginx/o/2020/02/26/12974320t1h364a.jpg)
Preemia sai Ellen Muru, kes alustas koostööd ERAga 2013. aastal ning kelle töid on esile tõstetud mitmel võistlusel. Need on viimistletud ja väljapeetud, paistes silma detailsuse, sisukuse ning hea jutustamisstiiliga.
/nginx/o/2020/02/26/12974319t1hc8fd.jpg)
Preemia sai ka Lembitu Twerdjanski, kelle kaastööd puudutavad teemasid, mis talle endale korda lähevad, nagu inimese ja looduse suhe, kodukihelkonna Kullamaa ajalugu ning oma perelugu.
/nginx/o/2020/02/26/12974325t1h6fd0.jpg)
Kui kümme aastat tagasi said tudengid kõik aru loosungist «Peatage Lasnamäe!», siis praegused üliõpilased on üsna üllatunud sellest kuuldes.
Ajad muutuvad
Esimene preemiasaanutest, Tiiu Jaago on Tartu ülikooli rahvaluule õppejõud, täiskasvanute koolitaja, veebikursuste läbiviija. Ta on uurinud rände-, kodu- ja perega seotud teemasid ning märganud, kuidas näiteks kümne aasta jooksul inimeste arvamus rändest on muutunud.
Ta kirjeldas, et kui kümme aastat tagasi said tudengid kõik aru loosungist «Peatage Lasnamäe!», siis praegused üliõpilased on üsna üllatunud sellest kuuldes.
/nginx/o/2020/02/26/12974322t1ha387.jpg)
Tiiu Jaago korraldas ka 1990.–2000. aastatel kunagise Järve küla, millest nüüd on saanud Kohtla-Järve linn, pärimusliku ajaloo uurimiseks kogumistööd, pidas kirjavahetust paljude kohalike kaastöölistega ning on andnud ERAle üle suurepäraselt korrastatud kollektsiooni, mis avab piirkonna elu 20. sajandi vältel läbi inimeste elulugude, kirjade ja fotode.
Praegu innustub Tiiu Jaago sellest, kuidas käsitleda kohatunnetuse kujunemist. Missugune koht on inimestel nende oma koht, selline natuke püha koht.
/nginx/o/2020/02/26/12974346t1h37cd.jpg)
President Kersti Kaljulaid kandis rahvaluulepreemia üleandmisel Halliste kihelkonna rahvarõivaid, mis tal Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtupeol Viljandiski seljas olid. Autasusid tuli ta kätte andma aga ilma sõbata, et näidata, mis oli sõba all varjus: lihtsa valge pluusi peal villane vaipseelik koos puusapõllega, millel taimeornamentidest tikand, kirivöö ümber piha.
Kahekõne raha teemal
Eesti kirjandusmuuseumi sündmuse kõnedes hakkas kõrva dialoog muuseumi direktori Urmas Sutropi ja presidendi Kersti Kaljulaidi vahel. Urmas Sutrop osutas Eesti teaduse napile rahastamisele, märkides, et see on pööranud selja Eestile, kuna rahastatakse teadust, mis ei ole seotud Eestiga, aga Eesti teadust ennast ei soovita rahastada.
/nginx/o/2020/02/26/12974338t1h74b3.jpg)
«Väga paljud humanitaarala uurimisrühmad on Eestis ilma rahata, ja ka tänase pidupäeva korraldajaid ähvardab koondamine lähikuude jooksul,» ütles ta.
President Kersti Kaljulaid vastas, et loomulikult on tal mure, et Eesti teadusel on raha vähe ning selgitas, et kui riigi sissetulekutaset arvestada, siis näiteks Soome riik kulutab alla kolme ning Rootsi üle kolme protsendi teaduse arenguks. Eestis läheb teadusele vähem kui üks protsent ning pole ime, et selle üle kakeldakse, raha ei jätku. Ta lubas, et jääb alati toetama seda, et teadus saaks Eestis tulevikus rohkem raha.
/nginx/o/2020/02/26/12974318t1hb0c1.jpg)
Eesti Rahvaluule Arhiivi tunnustas ta mõttega, et rahvaluulet on vaja hoida selleks, et tulevikku mõtestada ning lisas, et ta isegi on otsinud sealt abi ja inspiratsiooni, kui mõte millegipärast ei jookse.
«Rahvaluules saavad inimesed ja lood igavese elu – mida saame hiljem tsiteerida ja tõlgendada,» lisas riigipea. «Ja tulevastele põlvedele on need ukseks meie ja meie eelkäijate juurde, aidates mõista, millest mõeldi, mille pärast muretseti, mille pärast rõõmustati, ja milline üldse oli eesti keel.»
Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935 – 1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu toel, esimesed preemiad anti 1994. aasta veebruaris. Rahalise autasu suuruse määrab president Kirjandusmuuseumi ettepaneku alusel. 2020. aasta laureaatide preemia kogusummaks eraldati 3300 eurot, mis jagunes preemia saajate vahel võrdselt.
/nginx/o/2020/02/26/12974389t1h872c.jpg)