Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku

Kelly Olesk
, ajakirjanik
Copy
Esmaspäeval kogunes suur hulk tartlasi tähetorni juurde Eesti lipu austamise tseremooniale. Tuli otsida kuivemat kohta, seista murul ja tagumisest reast ei olnud kõnepidajat näha. Samuti pole kuskil näha esinduslikku lipuväljakut, mida linna juhid lubasid juba 2018. aasta iseseisvuspäevaks. 
Esmaspäeval kogunes suur hulk tartlasi tähetorni juurde Eesti lipu austamise tseremooniale. Tuli otsida kuivemat kohta, seista murul ja tagumisest reast ei olnud kõnepidajat näha. Samuti pole kuskil näha esinduslikku lipuväljakut, mida linna juhid lubasid juba 2018. aasta iseseisvuspäevaks. Foto: Kristjan Teedema

Nagu ilusaks tavaks saanud, kogunesid sajad tartlased ka esmaspäeva hommikul Toomemäele tähetorni juurde lippu austama ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama. Sooja talve tõttu oli maa märg, siin-seal olid porilombid. Kõnede pidamiseks vajalikud mikrofonidki seisid kõnniteel ja inimesed otsisid murul kuivemaid kohti.

Mõni aasta tagasi oli tartlastel lootus, et tähetorni juurde kerkib esinduslik lipuväljak, kuid see lootus ei täitu ega täitu.

Et praegune tähetorniesine plats pole Tartu-vääriline, ütles Tartu linnapea Urmas Klaas juba neli aastat tagasi. Ka sõnas meer toona, et 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks võiks plats olla rekonstrueeritud. 2016. aastal lõppes ka lipuväljaku arhitektuurikonkurss, mille võitsid Tajuruumi maastikuarhitektid tööga «Tähetee».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles