Peatreener Indrek Visnapuu annab tööle korraliku hinde

Eesti karikafinaalis vana aasta lõpul aitas Tartu meeskonna võidule Vallo Allingu edukas mäng. Allingu viskas Kalev/Cramo vastu 23 punkti ja võttis kaheksa lauapalli. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Poole korvpallihooaja järel Balti liigas kaheksandat kohta hoidva Tartu Ülikooli meeskonna peatreener Indrek Visnapuu ütles Tartu Postimehe küsimustele vastates, et tabeliseisust hoolimata annaks ta meeskonna tööle täitsa korraliku hinde.

Kuidas uus aasta tuli?

Tuli sellises huvitavas kohas nagu Otepää kiriku kellatorn. Kellamees lõi kella ja olime seal sõprade ja lähedastega.

Jõudsite kirikutornis ka korvpalli peale mõelda?

Ei-ei, neid mõtteid ma üritan vabadel päevadel võimalikult vähe mõelda.

Pool hooaega on läbi, millise hinnangu annate oma meeskonna tööle?

Kuidas seda küsimust nüüd tõlgendada? Tööle, mis oleme teinud, võib korraliku hinde anda. Teisest küljest on spordis alati tulemused tähtsad ja tulemuste poolest võiks kindlasti mõni võit rohkem olla. Kui rääkida Balti liigast. «Eestikatel» ei ole tulemuste koha pealt midagi ette heita ja karikavõidu üle võime ka rahul olla.

Tartu hoiab Balti liigas kaheksandat kohta. See seis on üsna nutune?

Tabeliseis on see, mis on nutune. Aga siin on nii, et kust otsast seda vaadata. Siin võiks rääkida ka vigastustest, mis samamoodi pärsivad tulemust ja samuti ühtekuuluvustunnet. Kolme-nelja mängija puudumine mõjutab meie mängu ja ka treeninguprotsessi oluliselt.

Spordis on suuresti vaid üks kriteerium – võit?

Siin ongi vaja hinnata realistlikult ja mõelda sellele, mis eesmärgid on seatud. Võidud ja kaotused käivad spordis käsikäes ja ilma nendeta ei kujuta sporti ette, aga kui teisi aspekte ka silmas pidada, siis ma ei saa öelda, et jube nutune oleks.

Kui võtta seesama karika final-four, kui vaadata, kuidas Tanel Kurbas esines, siis pool aastat on juba vilja kandnud. Mees, kes jättis eelmise aasta praktiliselt vahele, oli nüüd üks võistkonna positiivseid liidreid ja tegijaid.

Või kui võtta eelmine hooaeg, siis tõusid selgelt esile Rain Veideman ja Sten Sokk, kes näitasid väga korralikku esitust suvisel koondise tsüklil. Seetõttu tulebki läheneda eri vaatenurkadest.

Aga te olete ju nõus, et Tartu meeskonnal peaks olema karikafinaalis ja Eesti meistrivõistluste finaalis mängimine elementaarne?

Põhimõtteliselt peaks küll ja ma ei mäletagi, millal Tartu oleks jäänud neist välja.

Aga kui suured saavutused on need tegelikult? Juba aastaid on peetud tähtsamaks välisliigasid. Kui vaadata Balti liiga tabeliseisu, siis sellest seisust on Tartul final-four’i jõuda võimatu?

Võimatu pole miski, enne kui teoreetiline võimalus ära kaob. Final-four’i pääseb põhiturniirilt ju tegelikult üks võistkond. Muidugi on võimalus mängida Žalgirise, Rytase või VEFiga. Aga kui võtta reaalselt, siis peaks ka neil olema see koht garanteeritud. Sellepärast ongi sport vaatemäng, et toimub üllatusi. Võistlused algavad ju alati nullist. Aga me ei saa kuidagi üle oma varju hüpata.

Loomulikult me tahaks teha edasi samme nii Balti liigas kui eurosarjades. Aga klubi otsustas sellel hooajal eurosarjast loobuda ja panustati teisele aspektile. Et kui järgmisel aastal sinna tagasi minnakse, oleks võimalikult palju oma klubi mängijaid selles sarjas konkurentsivõimelised.

Mina teen hea meelega sellise mõttega tööd ja loodame, et järgmine hooaeg see samm tuleb. Ja olen kindel, et siis me oleme ka Balti liigas konkurentsivõimelisemad kui tänavu.

Aga tänavust Balti liiga hooaega te veel maha ei kanna?

Maha ei saa midagi kanda enne, kui on teoreetiliselt võimalused kadunud.

Mitu kaotust võib Tartu omale veel lubada?

See sõltub ka teiste võistkondade mängudest. Aga juba jaanuaris on väga palju mänge, kus saab pilt palju selgemaks. Aga ma arvan, et play-off’i võimalus ei kao veel ka jaanuarikuuga mitte kuhugi. Ja ma usun sellesse. Minu käest ei saa te kindlasti sellist hinnangut, et me oleksime läbi kukkunud või nutuses seisus.

Nagu ütlesin, panustame ka teistele aspektidele, see võib jääda igapäevasele spordihuvilisele, kes vaatab ainult võite ja kaotusi, arusaamatuks. Aga oleme teinud edusamme ja mida suuremaid samme teeme mängijate arendamisel, seda paremaks lähevad tulemused. See on loogiline protsess.

Kas te olete nõus, et eurosarjast loobumise otsus oli selles mõttes õige, sest selle meeskonnaga oleks olnud võimatu alagrupist edasi jõuda?

Kui me võtame selle võistkonna, mis praegu on, oleks alagrupist edasijõudmine väga raske olnud. Ent kui oleks mängitud eurosarjas, oleks ka võistkond komplekteeritud teistmoodi.

Kas korvi alla teise välismängija palkamise mõte on lõplikult maha maetud?

Lõplikult ei ole kindlasti. Meil on jooksvalt silmad lahti nii võistkonnast väljapoole kui võistkonna sees. Selles osas ei muutu seisukoht enne 28. veebruari, kui tähtaeg lukku läheb.

Kui reaalne see on?

See on võimalik. Ja selle otsuse juures võime juba vaadata järgmisesse hooaega ehk hakata komplekteerima järgmise hooaja võistkonda. Aga konkreetselt kedagi silmapiiril ei ole, et saaks juba nimetada.

Mingil hetkel ütlesite, et mängijatel on mentaalsed probleemid. Kas neist on üle saadud?

On väga suur vahe ingliskeelsel sõnal mental ja eestikeelsel «mentaalne». Pigem räägiksin vaimsest vajakajäämisest, psühholoogilisest ettevalmistumisest. Ja ma arvan, et sellest oleme üle saanud. Nii mängijate individuaalsel tasandil kui võistkonna vaimse ühtekuuluvustunde poolest.

Võistkond tahab ju alati võita, aga kui tulevad kaotused, tuleb treeneritelt surve ja mängijad panevad ise endale surve peale. Sellest tekivadki ebakõlad, mis võivad võimenduda moraali lagunemiseni. Aga see ongi võistkonna kasvamise protsess.

Millest see üldse alguse sai?

Algus oli ju pigem positiivne. Aga kui tekkisid paljuski põhjendamatud ootused ja avalik surve, tekivadki ebakõlad. Mida suurem on surve, seda rohkem hakkavad nõrgad kohad välja tulema. Ja mõnikord ei kasvagi võistkond kokku. On ka selliseid näiteid.      

Kas meeskonna sisekliimaga on kõik korras?

Kindlasti on meil sisemiselt olnud asjad paremad, kui väljast tahetakse ette kujutada. Meil on kõik ühise asja nimel väljas. Oli kehvem aeg, aga mitte keegi ei hüpanud alt ära. Ühiselt mindi üle ajast, kus oli vaja tegelda rohkem mõne muu asjaga kui sellega, mis toimus korvpalliväljakul.

Ütlesite pärast karikaturniiri, et selga tulev pasarahe

paneb emotsiooni kõikuma. Mida te sellega silmas pidasite?

Mina olen kindlasti vähem ajalehti vaadanud kui teie sellel sügisel, aga ei läinud ju vahepeal hetkegi, kui paljudest meie võistkonda ja klubi puudutavatest olukordadest üritati kirjutada negatiivses toonis. Minu arust läks see natukene üle võlli. See ongi väline surve.

Kas teie meelest on meedias ilmunud lood olnud põhjendamatult kriitilised?

Nii nagu ma ütlesin, teatud hetkel oli minu arust põhjendamatut kriitikat just võistkonna tegemiste pihta ja oli võistkonna siseasjadesse tungimist, mida ei ole vaja. See võistkond on nagu perekond, kus igapäevaste olmemurede avalikkuse ette toomist ei kiida, ma arvan, ka teie heaks.

Mingil hetkel oli see liialt ühekülgne, pealiskaudne. Teile on ju oluline need klikid seal kusagil suures serveris. Loomulikult tuleb siis leida hea pealkiri ja teha intrigeerivaid lugusid. Aga samamoodi peame organisatsiooniliselt ka endale otsa vaatama. Kogu protsess sai ju alguse suvel, kus meie klubi jäi kriitikalaine alla. Kunagi pole asjad ühepoolsed. Meie korralduslik pool ja kommunikatsioon võiks parem olla.

Kalev/Cramo abitreener Alar Varrak ütles pärast karikaturniiri, et kuna Tartu meeskonna treenerite tool kõigub, kaotasid nad meelega. Kuidas te kommenteerite?

Alaril on hea huumorisoon. Mul ei ole midagi kommenteerida. Hea nali oli.

Kas teie tool pole kõikunud?

Ei, minu tool ... selles mõttes, et ... Treeneritel on alati ju nii, et nad teevad oma tööd ja nad ei tea kunagi, millal võib tool järsku kõikuda. Sellist ultimaatumit ei ole tehtud.

Loomulikult on olnud vestlus, kuidas saaks paremini ja kuidas tulla positiivsesse valgusesse tagasi. See pole ainult tulemustest lähtunud, vaid puudutanud kogu organisatsiooni. Nagu ütlesin, kõik hakkas pihta suvest, kui loobuti eurosarjast ja tuli nimevahetus.

Millal peaks kolmeaastane projekt, millest on juba pool möödas, hakkama peatreeneri arvates tulemusi näitama?

Nagu enne ütlesin, on projekt juba tulemusi näidanud. Ühest küljest juba sellega, et Sokk ja Veideman tegid eelmisel aastal hea hooaja ja hea suvise koondisetsükli.

Selle hooajaga tahaks saada sinna kõrvale veel kuni kolm mängumeest, kes suudavad stabiilselt pildile tulla ja olla nii klubi liinis võistkonnale väärtuslikud mängijad kui ka panustada suvel koondise esinemistesse.
Nagu ka koondise peatreener (Tiit Sokk – toim) ütles, on 28 päeva jooksul kümme mängu ja nendeks on vaja stabiilset tugevat esindust. Kindlasti on meie soov sellesse oma panus anda.